Sandra, see mis praegu SADU-ga toimub, on enneolematu, aga alustame oma juttu hoopis kaugemalt ajaloost, Viru Folgi hälli juurest. Küllap on lehelugejatel huvitav teada saada, et just sina olid esimene pretendent Viru Folgi programmijuhi kohale. See oli 2007. aasta 30. novembril, kui kutsusin Käsmu Kirjanike majja kokku inimesed, kellega hakata festivali korraldama. Ja Viljandi folgi pealik Ando Kiviberg saatis sind kui tublit tudengit appi programmi kokku panema. Kui olid meie mõtted ära kuulanud, loobusid sa sellest rollist. Kas mäletad veel, miks sa loobusid ja mis mõtted sul uue festivali osas tekkisid?
Jaa, tõesti oli see minu esimene kokkupuude! Ma mäletan, et olin ikka väga väga uhke, et mind niimoodi soovitati ja minus sellist potentsiaali nähti. Ma olin toona väga noor ja roheline ikkagi ja minu peas olid ainult must-valged lahendused. Aastatega on neid ebavajalikke nurki maha lihvitud küll! 🙂 Aga siis ütlesin ära sellepärast, et teil olid juba mingid artistid, keda te kindlasti kavas tahtsite näha, aga ei kattunud minu maitsega. Toona oli ikka meri põlvini ja minu maitse oli see »õige» maitse. Ma ei suutnud mõelda laiemalt ja publiku seisukohalt, et mis tegelikult võiks neile meeldida ja kui laiahaardeline võiks see kava olla.
Igatahes pole see veel sinu ainus seos Viru Folgi sünnilooga, esimesel festivalil 2008. aastal 08.08 olid Sina ansambli Ro:Toro koosseisus üks nendest muusikutest, kes andsid Viru Folgi läbi aegade kõige esimese kontserdi, seda pealaval. Kas sul on see kontsert meeles, mingeid mälestusi?