Luisa tunnistab, et nooremana tähendas naiselikkus talle eelkõige välimust.
«Tähtsad olid pigem kilod puusadel kui vaimutarkus. Aastatega on fookus aga nihkunud hoopis enesearengule ja tervisele. Täna tähendab naiselikkus minu jaoks iseseisvust, sisemist tugevust ja võimet jagada armastust ka siis, kui on raske. See on oskus näha lahendusi seal, kus teised näevad takistusi.»
Ka enda tütardest loodab ta kasvamas näha naisi, kellel on suured südamed ja kes ei karda seda avada, kuid ei lase ka lõhkuda. ️
«Samas olen õppinud ka midagi väga olulist: naiselikkus tähendab ka iseenda väärtustamist. Laste ja pere hoidmise keskel kipub aeg iseendale tihti kaduma ning sageli mõistame selle tähtsust alles siis, kui keha alla annab.»
«Kui ma septembris kokku kukkusin ja tundus, et keha tegi justkui restardi, sain aru, et minu keha ja vaim peavad olema hoitud. Sest ainult nii saan hoolitseda ka nende eest, kes mulle kõige kallimad on.»
«Lapsest peale olen arvanud, et naine peab kõigega ise hakkama saama. Minu ema oli just selline tugev ja tegus naine – eeskuju nii mulle kui ka mu tütrele. Täna mõistan aga, et naiselikkus on ka haavatavus. See on oskus abi vastu võtta ja seda küsida. Julgus jagada oma pisaraid lähedastega või pöörduda spetsialisti poole kui tunned, et oled ummikus.»
«Naiselik on ka see, kui tunnistad, et vaim on väsinud ja vajad tuge – olgu selleks ravimid või koostöö oma ala spetsialistiga.»
«Ja vahel on naiselikkus ka lihtsalt väikesed märgid ajast: lisakilo puusadel, naerukorts silmanurgas või vikerkaared silmade all. Nagu mu tütar kunagi ütles: «Emme, sa oled nii ilus – sul on vikerkaared silmade all.» Kellele vikerkaar, kellele lihtsalt väsimusest sinised silmaalused.»