Ukuaru muusikamaja ehitust rahastati enam kui 90% ulatuses Kultuurkapitali vahenditest. Kultuurkapital saab omakorda suure osa oma rahast hasartmängumaksust.
Kolmandik sellest rahast jõuab Kultuurkapitali just lotomängijate kaudu. Ligikaudu kolmandik kultuuriehitiste rajamiseks kasutatavast rahast ja umbes viiendik Kultuurkapitali jagatavatest toetustest pärineb Eesti Loto mängijatelt. Nii tekibki ahel, mis esmapilgul võib tunduda ootamatu – lotopiletisse pandud euro jõuab lõpuks kontserdi- või näitusesaali, isegi noore kunstniku stipendiumini.
Lihtne süsteem annab suure mõju
Iga ostetud lotopileti hinnast tasub Eesti Loto riigile 22% hasartmängumaksu. Seaduse järgi suunatakse laekunud maksurahast 47,8% Eesti Kultuurkapitalile.
Kultuurkapital jagab vahendeid kahel suurel suunal:
-
riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamiseks ja arendamiseks,
-
loovisikute, kollektiivide ja projektide toetamiseks.
See tähendab, et süsteem ei toeta ainult betooni, vaid ka ideid, inimesi ja nende loomingut.
Rajatud on mitmeid kultuurilisi maamärke
Ukuaru muusikamaja ei ole sugugi ainus objekt, mille üheks „ehituskiviks“ on hasartmängumaks. Aastate jooksul on samal põhimõttel toetatud mitmeid Eesti jaoks sümboolse tähtsusega kultuuriobjekte.
Nende seas on Kumu kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning näiteks ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus õppehoone.
Need ei ole lihtsalt majad, vaid paigad, kus säilitatakse Eesti kultuurimälu, koolitatakse uusi loomeinimesi ja tuuakse publikuni rahvusvahelise tasemega kunsti.
Kui mõelda, kui palju inimesi neid kohti igal aastal külastab, kannab ka lotopilet suuremat tähendust kui võidunumber.
Raha jõuab ka loojateni
Kultuurkapitali roll ei piirdu suurte ehitistega. Igal aastal jagatakse välja sadu stipendiume ja toetusi ning tunnustatakse valdkondade parimaid.
Veebruaris anti Ukuaru muusikamajas üle 2025. aasta Kultuurkapitali peapreemiad ja elutööpreemiad. Tunnustuse said arhitektid, kirjanikud, heliloojad, näitlejad, rahvakultuuri hoidjad ja filmitegijad.
See tähendab, et hasartmängumaksust laekuv raha aitab noorel muusikul keskenduda loomingule, kirjanikel võtta aega uue teose kallal pusimiseks, tuua lavastajal publiku ette mõni keeruline ja ühiskondlikult oluline teema, mis kommertsalustel lennuvõimetu. Abi saavad ka rahvakultuuri eestvedajad, põlvkondadeülese pärandi elushoidjad.
Nii liigub raha tänu lotomängijale kaugemale ka betoonist – inimeste ideedesse ja aega. Hasartmängumaks ei laeku ainult loteriidest, kuid Eesti Loto kui riigile kuuluv ettevõte on selle süsteemi üks suuremaid panustajaid. Osa maksutulust suunatakse lisaks kultuurile ka sporti ja sõltuvusennetusse.
Hasartmängumaks ei laeku ainult loteriidest, kuid Eesti Loto riigile kuuluva ettevõttena panustab sellesse süsteemi rohkem kui ükski teine hasartmängukorraldaja. Eelkõige seetõttu, et korraldab erinevaid loteriisid, millelt laekub märkimisväärne osa hasartmängumaksust.
Nii võib öelda, et isegi siis, kui konkreetne pilet sulle võitu ei too, soojendab südant teadmine, et osa selle hinnast toetab meie oma kultuuri, kogukondi ja loomeinimesi üle riigi.
Eesti Loto on riigile kuuluv loteriikorraldaja, kelle eesmärk on pakkuda turvalist ja vastutustundlikku meelelahutust ning panustada Eesti ühiskonna arengusse. Eesti Loto korraldatavad mängud on läbipaistvad ja reguleeritud ning igalt lotopiletilt tasub ettevõte 22% hasartmängumaksu Eesti ühiskonna hüvanguks. 2025. aastal tasus Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna ligi 20,8 miljonit eurot ja maksis lotomängijatele võitudena välja üle 46,8 miljoni euro.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!