New Mexico kõrbe kohal kajas taas üks pauk, mis ei tulnud püssirohust, vaid millestki märksa elektrilisemast «torust».
USA merevägi on viinud New Mexico osariigis asuval White Sandsi raketipolügoonil (WSMR) läbi uue seeria katsetusi oma elektromagnetilise rööbaskahuri ehk railgun’i prototüübiga. Kuigi sõjavägi pani projekti 2020. aastate alguses avalikult n-ö ootele, paljastas Naval Surface Warfare Centeri Port Hueneme osakonna (NSWC PHD) värske 2025. aasta saavutuste aruanne, et relv polegi veel maha kantud.
Dokumendi kohaselt toimusid 2025. aasta veebruaris kolm päeva kestnud katsetused, mille eesmärk oli koguda kriitilist infot ülikõrgetel kiirustel mürsu elektromagnetilise tulistamise kohta. See oli ühisprojekt Virginia osariigis asuva Dahlgreni osakonna ja mereväe süsteemide väejuhatuse (NAVSEA) ühise hüperhelikiirusele ülemineku bürooga (JHTO).
Välk ja pauk ilma lõhkeaineta
Mis loom see railgun täpsemalt on? Kui tavaline suurtükk toimib nagu vanakooli sisepõlemismootor, kus plahvatus lükkab kolvi (mürsu) liikuma, siis elektromagnetiline suurtükk on pigem nagu magnetlevitatsioonil kiirrong, mis on aetud eriti «hulluks». See kasutab võimsaid magnetvälju, et kiirendada juhitav mürsk kahe rööpa vahel astronoomilise kiiruseni.
Selle tehnoloogia eelised tunduvad peadpööritavad: mürsud võivad saavutada kiiruse üle 8600 km/h (u Mach 7), üks lask maksab murdosa võrreldes tänapäevaste rakettidega ning laeval pole vaja hoida tonne plahvatusohtlikku lõhkeainet.
Kuid medalil on ka teine, mustem pool. Sellise energia taltsutamine on nagu katse hoida välku pudelis – rauad kuumenevad üle ja kuluvad tohutu hõõrdumise tõttu kiiremini kui tavalised relvatorud.