Endistest haridusministritest koosnev žürii tõi esile, et 2025. aasta lõpus otsustas Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur muuta kooli õppekorraldust, et õppijate eesti keele oskuse arengut paremini toetada ja noored omandaksid eesti keele tasemel, mis võimaldab neil Eestis edukalt toime tulla. Muudatuse põhimõte on, et kellel keeleoskust pole, õpib kõigepealt keelt, ja kes keelt mõistab, jätkab tavaõpet. Viimastel aastatel tehtud eesti keele tasemetestid näitavad, et suurel osal esimese kursuse õppijatest on eesti keele oskus tasemel A1, A2 või nõrk B1, kuid see ei ole erialaõppeks piisav.
Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse Cosmos direktor Hendrik Agur, Tallinna majandus- ja teeninduskolledži AVARA direktor Kristi Tarik ning Tallinna tehnoloogiakolledži Techno TLN direktor Ott Pärna tegid reedel emakeelepäeva eel ühisavalduse, milles kinnitasid, et kolmes koolis, kus varem sai õppida ka vene keeles, on rakenduslik kutsekeskharidus Eestis nüüd eestikeelne. “Sügisest on vastuvõtt kutsekeskhariduses ainult eestikeelsetele õppekavadele,” kinnitasid nad, märkides, et vene keeles haridustee jätkamine Eestis ei ole enam võimalik.
Hendrik Aguri kinnitusel alustas kool vastuvõttu täielikult eestikeelsetele õppekavadele eelmisel sügisel, sellele lisandus õppeaasta keskel eesti keele intensiivõppeprogramm. “Kõik, kes vajavad eesti keeles õppimiseks tuge, alustavad kohe õpingute alguses eesti keele intensiivprogrammiga,” ütles Agur.
Aasta keeleteo teine peaauhind läks Kristiina Rossi juhtitud uurimisrühmale, kelle eestvedamisel valmis “Eesti vanema piiblitõlke sõnastik”, mis annab ülevaate sõnavarast, mida kasutati varastes piiblitõlgetes aastatel 1600-1739, ning peegeldab põhja- ja lõunaeesti kirjakeele sünnilugu.