Jüssi sõnul ei ole tänases poliitilises debatis faktipõhisust. «Ei vaadata tervikut. Tihti vaadatakse lihtsalt ühte tänavalõiku või ristmikku ja öeldakse, et siin on probleem. Jah, see on õige, et siin on probleem, aga me ei lahenda neid teemasid ainult teede laiendamise, ühistranspordi või jalgrattateedega,» rääkis ta.
Tallinnas on aga juba ammugi paika pandud spetsialistide koostatud liikuvusstrateegia aastani 2035. Ühe selle autorina märkis Jüssi, et toona teadsid nad statistikast vaid kodust tööle liikumise numbreid, mille järgi oli populaarseimaks liikumisvahendiks auto. «Nüüd on meil andmed kõigi liikumiste ja vanusegruppide osas ja võib öelda, et pooled liikumistest tehakse autoga, aga tegelikult kooliõpilased, eakad ja Tallinna linna elanikud (erinevalt Harjumaa elanikest laiemalt – toim.) liiguvad ühistranspordiga, jalgsi ja järjest rohkem rattaga.»
Rääkides automaksust, sõnas Jüssi, et see toob liikuvussüsteemi võrdsust. «Meil on müüt sellest, et enamus liigub autoga. See grupp elanikke on tegelikult suhteliselt heal järjel. Autod on läinud ökonoomsemaks. Kümne aastaga pole bensiini hind praktiliselt kasvanud, on isegi odavamaks läinud,» rääkis ta.
Mis asi on liikuvusvaesus ja kuidas on automaks seda mõjutanud, kuula pikemalt Kukust.