Ida-Virumaal on eesti keele väärtustamine olnud aktuaalsem kui mujal Eestis juba seetõttu, et emakeelena räägib siin piirkonnas eesti keelt vähemuses olev rahvusrühm. Ja muidugi sümboolne on seegi, et emakeelepäeva tähistamise algatus sündis Ida-Virumaal Sonda kooli kunagise eesti keele õpetaja ja direktori Meinhard Laksi eestvedamisel. Just Ida-Virumaal on eesti keele positsiooni kaitsmine olnud üks taasiseseisvusaja keerulisemaid ülesandeid. Seda enam on tänasel päeval põhjust tänada neid inimesi, kes on aastaid siin kandis tegelnud eesti keele õpetamise ja populariseerimisega.
Palju aastaid oli levinud arvamus, et mida aeg edasi, seda paremaks muutub riigikeele positsioon selles Eesti ühes suuremas maakonnas. Ent praeguseks on jõutud arusaamisele, et kuigi eesti keele oskus muukeelse elanikkonna seas on märgatavalt paranenud, oleme haridussüsteemis läbi lasknud vigu, saates venekeelsest koolist ellu noori, kelle eesti keele oskust märgib sageli vaid hinne lõputunnistusel, millel tegeliku keeleoskusega mingit seost pole. Oli see pelk mugavus, enesepettus, teadmatus või osav potjomkinlus? Küllap segu kõigist neist.
Ent tähtis on, et praeguseks on riik asunud viga parandama. Kusjuures pole kindel, et ka selle käigus uusi vigu ei tehta, ent vähemalt on seatud eesmärk ning arusaam, kuidas selleni jõuda.
Ja lõppeesmärgiks peaks olema see, et inimesed, kes meie riigis elavad, saaksid omavahel rääkida ühes keeles, millest nad kõik aru saavad. Siis kaob ka üks suur tõke, mis siiani paljuski eraldab eesti ja vene keelt kõnelevaid kogukondi. Sest keel on värav ühisesse info-, haridus- ja kultuuriruumi.