Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask rõhutab, et Euroopa konkurentsivõimet ei saa ehitada töötajate õiguste lammutamisele.
Vaski sõnul kogunevad nädala pärast Brüsselis Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid, et otsustada, millise majandusliku strateegiaga edasi minna ajal, kui geopoliitilised pinged, kaubanduskonfliktid ja tehnoloogiline konkurents survestavad Euroopa majandust üha tugevamalt. Eesti seisukohad kujundatakse juba reedel Toompeal, kus Euroopa Liidu asjade komisjon ja väliskomisjon peavad ühisistungi.
Tööturu paindlikkus ei tohi tulla töötajate kindlustunde arvelt
„See arutelu puudutab otseselt ka Eestit, sest küsimus on selles, milliseid töökohti hakatakse Euroopas ja Eestis looma, millised tööstusharud jäävad püsima ning kui kindlalt inimesed end tööl tunnevad. Kas majanduse ümberkujundamine toimub töötajatega arvestades või nende arvelt?“ märkis Vask.
Eesti Ametiühingute Keskliidu hinnangul on laual kaks vastandlikku varianti. Üks neist lähtub reeglite lihtsustamisest, halduskoormuse vähendamisest ja tööjõuturu paindlikumaks muutmisest.
„Praktikas võib see tähendada tööõiguse, töötajate kaitse ja sotsiaalsete garantiide nõrgenemist. Teine variant lähtub investeeringute kasvatamisest, tööstuse arendamisest ja kvaliteetsete töökohtade loomisest. Olen Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga ühte meelt, et ainult viimane neist suudab tugevdada nii Euroopa majandust kui selle konkurentsivõimet,“ rääkis Vask.
Tema sõnul näitab Euroopa töötlevas tööstuses toimuv väga selgelt, et probleem pole vaid selles, nagu oleks Euroopas liiga palju reegleid. Eurostati tööhõiveandmete põhjal on analüütikud välja arvutanud, et Euroopa töötlev tööstus on viimasel kahel aastal kaotanud keskmiselt umbes 27 000 töökohta kuus. Statistika taga on inimesed, nende perede ja tervete piirkondade elujõulisus ning Euroopa majanduse sõltumatus.
Just seetõttu on Euroopa Komisjon rõhutanud vajadust tugevdada Euroopa Liidu ühist turgu ning rõhutanud põhimõtet, et Euroopa avalik raha peab strateegilistes sektorites toetama tootmist ja kvaliteetsete töökohtade loomist eelkõige Euroopas. Vaski kinnitusel on see ainuõige lähtekoht.
„Ka Eesti tööturg peegeldab neid muutusi selgelt. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2025. aastal töötuse määr 7,5 protsenti, mis näitab jätkuvat survet tööturule. Samal ajal kasvas nii töötute kui ka hõivatute arv, mis viitab sellele, et majandus küll kohaneb, kuid teeb seda valuliselt ja ebaühtlaselt,“ rääkis Vask.
„Suurimad muutused on toimunud töötlevas tööstuses, kus eelmisel aastal vähenes hõive absoluutarvudes kõige enam,“ ütles Vask.
„Selles olukorras on lihtne pakkuda lahenduseks vana retsepti: vähendame regulatsioone, muudame tööjõuturu paindlikumaks ja küll siis konkurentsivõime kasvab. Kuid küsimus on, kelle arvelt me seda teeme? Kui paindlikkus tähendab töötaja jaoks suuremat ebakindlust, nõrgemat kaitset ja väiksemat läbirääkimisjõudu, on see allakäigutee,“ märkis Vask.
Eesti peab valima, kas seista kapitali või töötajate huvide eest
Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon on juhtinud tähelepanu sellele, et peamine probleem pole mitte reeglite rohkus, vaid ebapiisavad investeeringud. Nii Euroopa kui ka Eesti ettevõtted investeerivad teadus- ja arendustegevusse märgatavalt vähem kui näiteks Ühendriikide ettevõtted. Samal ajal suunatakse aga märkimisväärne osa kasumist dividendideks ja aktsiate tagasiostuks. Selline mudel võib küll parandada ettevõtte järgmise kvartali tulemusi, kuid ei ehita Euroopa Liidu ega Eesti tulevikumajandust.
„Rõhutan Eesti Ametiühingute Keskliidu juhina, et Euroopa konkurentsivõime peab toetuma investeeringutele tööstusse, innovatsiooni ja taristusse. Euroopa Liidu senine sotsiaalne ja majanduslik mudel on tugev just seetõttu, et selles on püütud hoida tasakaalu ettevõtjate huvide ja töötajate õiguste vahel,“ rõhutas Vask.
Tema sõnul pole töötajate korralik palk mitte koorem majandusele, vaid selle kandetala. „Kui inimestel on püsivad ja kvaliteetsed töökohad, tunnevad nad end kindlamalt, tarbivad rohkem ja hoiavad raha ringluses. See toetab ettevõtteid, kasvatab nõudlust ja muudab siseturu tugevamaks. Eesti valitsusel aeg valida, kas minna Brüsselisse toetama lühinägelikku joont, mis nimetab töötajate õiguste kärpimist konkurentsivõime tõstmiseks, või seista selle eest, et Euroopa tulevik rajataks investeeringutele, tugevale tööstusele ja kvaliteetsetele töökohtadele,“ lausus Vask.
„Eesti peab toetama 19. ja 20. märtsil Brüsselis toimuval Euroopa Liidu Ülemkogul poliitikat, mis muudab Euroopa tugevamaks,“ rõhutas Vask. „Kui Eesti valitsus räägib Euroopa konkurentsivõimest, peab ta ausalt välja ütlema, kelle huve ta tegelikult kaitseb – kas kiiret kasumit taotleva kapitali või töötajate huve. Kogu meie majandus püsib inimeste tööl. Selles valikus ei ole võimalik jääda erapooletuks.“