USA ja Iisraeli sõda Iraanis on juba märgatavalt mõjutanud ülemaailmseid turge ja suurendanud euroalal inflatsiooniriski. Alates konflikti algusest on toornafta hinnad tunduvalt volatiilsemaks muutunud ja gaasi hind kohati kuni kahe kolmandiku võrra tõusnud.
Euribori tulevikutehingute kõver näitab, et investorid ennustavad üha kindlamalt inflatsiooni kiirenemist ja sellele järgnevat Euroopa Keskpanga (EKP) reaktsiooni. Viimasel reedel enne konflikti algust ennustasid turuosalised, et 2026. aasta detsembris ulatub 3 kuu euribor 2,02 protsendini ja 6 kuu euribor 2,12 protsendini. Nüüdseks on prognoosid juba tõusnud vastavalt 2,26% ja 2,38 protsendini. Minu hinnangul on siiski tõenäolisem, et isegi kui inflatsioon ajutiselt kiireneb, ei kiirusta EKP kohe intressimäärasid muutma.
Habras majandus ei soosi muutust
Euroala praegune majandustsükkel on oluliselt erinev 2022. aasta juulis valitsenud olukorrast, mil EKP alustas agressiivset intressimäärade tõstmise tsüklit. Tol ajal oli euroala majandus äärmiselt tugev, sest seda toetas pandeemiajärgne majanduse elavnemise buum.
Täna on aga olukord teistsugune. Euroala majandustsükkel on nõrk ja jääb pikaajalisest keskmisest tublisti maha. Piirkonna majanduse lipulaev Saksamaa on viimastel aastatel kõikunud stagnatsiooni ja majanduslanguse vahel. Kuigi majandus praegu juba järk-järgult taastub, on üldine kasvumäär endiselt habras. Sellises olukorras võib intressimäärade tõstmine kasvule kriipsu peale tõmmata või kutsuda isegi esile uue majanduslanguse.
Teiseks ja võib-olla kõige olulisemaks on vaja eristada praeguse võimaliku inflatsioonitõusu struktuuri 2022. aasta inflatsioonilainest. Sel ajal kergitas hindu lisaks kallimale energiale ka kiiresti kasvav teenuste inflatsioon, mis on tihedalt seotud palgadünaamikaga. 2022. aasta lõpus kasvas euroala keskmine palk umbes 5,3%, mis tõstis teenuste hindu märkimisväärselt. EKP jälgib teenuste inflatsiooni näitajaid väga tähelepanelikult ning selle hüppeline kasv oli energiahindade kõrval peamine ajend intressmäärade tõstmiseks.