Eile ründas USA saarel asuvaid sõjaväeobjekte. USA ametnike ja Iraani riigimeedia kinnitusel naftataristut ei tabatud. Donald Trump on aga ähvardanud rünnata ka terminale, kui Iraan peaks jätkama laevaliikluse tõkestamist Hormuzi väinas, vahendab CNN.
Khargi saar on umbes Naissaare suurune saar Pärsia lahes, mis asub Iraani rannikust 25 kilomeetri kaugusel. Iraanlased kutsuvad seda range sõjalise kontrolli tõttu „keelatud saareks“.
Peaaegu iga päev voolab Iraani suurimatest naftamaardlatest, sealhulgas Ahvazist, Marunist ja Gachsaranist, torujuhtmete kaudu saarele naftat.
Saar on olnud Iraani majanduse nurgakivi juba aastakümneid. Juba CIA 1984. aasta raportis märgiti, et need saarel asuvad rajatised on „Iraani naftasüsteemi kõige olulisem osa ning nende toimimine on riigi majandusliku heaolu jaoks hädavajalik“.
Iisraeli opositsioonijuht Yair Lapid märkis hiljuti, et terminali hävitamine „halvaks Iraani majanduse ja võiks kukutada režiimi“.
Portaali TankerTrackers.com andmetel on tankereid saarel lakkamatult laaditud ka pärast sõja puhkemist. USA investeerimispanga JP Morgan teatel tõusis Khargi eksport vahetult enne USA ja Iisraeli rünnakuid peaaegu rekordtasemele.
Saare ladustamisvõimsus on hinnanguliselt 30 miljonit barrelit. Analüüsifirma Kpler andmetel on seal praegu hoiustatud umbes 18 miljonit barrelit toornaftat.
Teherani sõjaväejuhatus teatas, et igasugune rünnak riigi energiataristule toob kaasa vastulöögid piirkonnas asuvate USA-sõbralike naftakompaniide vastu.
USA eruväelane ja brigaadikindral Mark Kimmitt märkis CNN-ile, et rünnakud on panuseid oluliselt tõstnud. „Me ei räägi enam vaid sõjaväe või režiimi nõrgestamisest, vaid potentsiaalsest riigi majandusliku elujõu hävitamisest,“ ütles Kimmitt.
Kui naftataristu peaks hävinema, kuluks Iraanil selle taastamiseks kuid, kui mitte aastaid. Analüüsifirma Kpler ekspert Muyu Xu märkis, et kuna Iraan on lääne sanktsioonide all, puuduvad neil vahendid, tehnoloogia ja oskusteave kiireks ülesehitustööks. Kõige valusamalt puudutaks see Iraani nafta suurimat ostjat Hiinat.