Kulude suurus on sinu enda otsustada
Muusik Ivo Linna ning töötav pensionär Rita Kadaja proovisid Investor Toomase (Jana Saarkoppel) abiga kinnitada reaalsust või murda müüti, kas pensionäril on vähe kulusid. Selgus, et kulude suurus on iga pensionäri enese otsustada ehk kulud olenevad elustiilist ja valikutest.
Pensioni peaksid koguma kõik
Räppar säm ja Krüpto klubi asutaja ja krüptoinvesteerija Roman German väitlesid krüpto ja pensionisamba teemal LHV investorkogukonna juhi Nelli Jansoni modereerimisel. Leiti, et pensioni peaksid kõik koguma, aga selleks on võimalusi palju rohkem kui vaid pensionisambad. Kui sa teed rohkem kui keskmine inimene, oled tulevikus ka jõukam kui keskmine. Jutuks olid krüpto eelised ja miinused pensionisammaste ees. German pidas investeerimisel oluliseks süsteemi kindlust ehk bitcoin tugineb matemaatikal, mis on kindlaim. Säm aga oponeeris ja tõi välja riskide hajutamise olulisuse. Leiti, et krüptovara on riskantsem, kui sambad ning riski on oluline korrigeerida ajaga. Säm lisas, et oluline on oma sääste hajutada, et vältida liigset riski ning eristuda teistest. Säm innustas proovima ja katsetama erinevaid võimalusi.
Kes vastutab inimese pensioni eest?
Päevale pani punkti Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonnajuhi Kristiina Selgise ning poliitik Kristjan Järvani arutelu pensionisammaste üle, mida vedas tuntud rahatarkuse jagaja, investor ja õpetaja Kristi Saare. Uuriti, kes vastutab inimese pensioni eest. Selgis arvas, et kogu pensioni vastutust ei saa jätta inimesele, ehk 70% ulatuses peaks vastutama riik ja 30% inimene ise. Järvan aga arvas, et inimene vastutab oma pensioni eest 100% ja riik teine 100%, et inimene hakkama saaks. Arutleti, milline on hea pension Eestis, kas I pensonisammas on piisav. Leiti, et teiste Euroopa riikidega võrreldes võiks meil olla pension suurem, samas kahekesi elavad pensionärid saavad uuringute järgi enda sõnul hakkama. Arutleti laste kui meie pensionisammaste üle.
Järvan arvas, et kogu pensionisüsteem on sama jätkusuutlik, kui riik ise ehk kui meil ei sünni lapsi, siis pole ka süsteem jätkusuutlik. Arutleti tööandjapensioni suurendamise vajalikkuse üle ning leiti, et tööandjad pole selleks eriti motiveeritud. Ka oli jutuks, kuidas panna ka madalama sissetulekuga inimesed säästmise peale mõtlema. Küsimusele, mis on üks asi, mida teha, et pensionär oleks tulevikus jõukam, vastas Selgis, et lisaks riigi pensionile peaks igal inimesel olema sääste.
Järgmine Pensionipäeva konverents toimub 12. märtsil 2027.