Seetõttu on jäänud hüpoteesiks, millal kabel on ehitatud ja milleks kasutatud. Kas müürid laoti 13. või 14. sajandil, on seni selgusetu. Kindel on vaid see, et algselt on ruumi kasutatud kiriku kellatornina. Pärast Toompea suurpõlengut ehitati kirikule aga uus kellatorn, kusjuures vana ühendati orelirõduga ning pälvis lao funktsiooni. Pikaks ajaks jäigi ruum panipaiga või kolikambri ülesannetesse.
Läinud kevadel avatud Inglikabelist on nüüdseks saanud peamiselt lapidaarium ehk ajalooliste raidkivide väljapaneku koht. Kõige toredam on minu silmis kiriku kooriruumist pärinev päiskivi, mis on säilinud tervena ja kaetud rohke taimeornamendiga.
Samas ruumis on suures riiulis ja seinaorvas eksponeeritud ka suur hulk kirikust ja õuelt leitud raidkivide katkenditest. Neist osa pärineb ukse- ja aknaavade piiretest ja teine osa kirikus paiknenud hauaplaatidest. Sealhulgas on raidkivide tükke leitud ka kiriku põhjaküljel asunud eesõue senise piirdemüüri seest ja alt.
Vaade Inglikabelile kabeli trepilt. Foto: Martin Pedaja
Llapidaarium ehk ajalooliste raidkivide väljapanek. Foto: Martin Pedaja
Rohke taimeornamendiga kaetud päiskivi. Foto: Martin Pedaja
Koht sai lisaks raidkivide esitlusele ka kunstinäituste paigaks. Tähelepanuväärses ruumis olid esimesena välja pandud Eduard von Gebhardti maalid. Too Eestist pärinev Järva-Jaanis sündinud baltisaksa kunstnik sai Düsseldorfi Kunstiakadeemia professoriks. Tema on muuhulgas maalinud ka toomkiriku praeguse altarimaali «Kristus ristil».
Gebhardti arvukate altarimaalide seas paikneb üks ka Lätis Cēsises. Koht on eestipäraselt Võnnu ja selle linna juures toimus Vabadussõja lahing 19. kuni 23. juunini 1919. Eestlaste ja sakslaste vaheline taplus lõppes eestlaste võiduga ja pani aluse meie võidupüha tähistamisele. Düsseldorfi professori loomingut seostatakse küll akadeemilise realismiga, kuid tema maalidel esineb ka ingleid.
Meenutusväärne on, et Tallinnas on aegade jooksul olnud populaarne peaingel Miikael kui taevaste vägede juht. Temale oli pühendatud Tallinna Tsistertslaste nunnaklooster, mille järglaseks sai 1732. aastal rootsi-soome Mihkli kirik praegusel Rüütli tänaval.
Nii kiriku- kui rahvakalendris on 29. september püha Miikaeli ehk mihklipäev, mis on aasta poolitaja. Küllap osutus see asjaolu oluliseks ka kabelile nime panekul. Nii saigi uus kabel Tallinna toomkirikus endale Inglikabeli nime. Ruum on sobiv sakraalse ja ilmaliku kunsti ühendamiseks.