Maailma suurpankade juhid on äri kasvu osas lootusrikkad, seda vaatamata maailmamajanduse heitlikkusele, kinnitab KPMG rahvusvaheline uuring, kirjutab BNS.
Rekordiliselt kõrgeks peavad pangajuhid küberturvalisuse riske ning tehisaru (AI) jõuline edasikerkimine nõuab suuri investeeringuid, seda ka pettuste tõrjumiseks. Fintech’ide poolt on tunda kasvavat konkurentsisurvet.
KPMG uuringu põhjal usub 83 protsenti panganduse tippjuhtidest, et nende ettevõte kasvab järgmise kolme aasta jooksul ning 81 protsenti prognoosib positiivset arengut kogu finantssektorile. Kasvu allikateks peetakse laiemat tehisaru rakendamist ning tiimirollide ümbermõtestamist ja töötajate digitaalsete oskuste arendamist.
„Uuring toob esile, et fintech’id avaldavad konkurentsisurvet traditsioonilisele pangandusele, mis nõuab viimastelt investeeringuid tehnoloogiasse ja AI-sse. Eesti ja tervikuna Balti pangad on paremas positsioonis, kuna siinsed kaasaegsed pangasüsteemid rahuldavad klientide vajadused. Digitaliseerimine on pidev protsess ning AI rakendamisel soovivad Eesti pangad olla esirinnas,“ ütles KPMG Balticsi partner ja finantssektori vandeaudiitor Eero Kaup, kelle sõnul aitab AI luua pankadel personaliseeritud lahendusi, et pakkuda klientidele nimelt neid tooteid, mille järele suurim vajadus. „Riskijuhtimise ja regulatiivse poole automatiseerimine AI abil aitab pankadel vähendada halduskoormust ja hoida kokku kulusid, mis kokkuvõttes tõstab efektiivsust,“ lisas Kaup.
Kaup tõi esile Eesti pankade hea kapitaliseerituse ning efektiivsed pangateenused nii era- kui ka äriklientide suunal.
Pangajuhtidest näeb 86 protsenti küberkuritegevust suurima ohuna ettevõtte kasvule. Digitaalse panganduse laienemine, AI‑põhiste rünnete sagenemine ning API‑de üha laiem kasutamine sunnivad panku turvasüsteeme tugevdama.
AI tähendab muutusi ka töötajatele, kuid mitte ilmtingimata personalikärbetena, vaid uute oskuste omandamisena. „Pangajuhtidest peab 83 protsenti oluliseks töötajate ümberõpet ning vaid 34 protsenti näeb vajadust tööjõu vähendamiseks. Lisaks digioskustele hinnatakse töötajates loovust, koostöövõimet ja probleemide lahendamise oskust,“ sõnas Kaup.
Tehisaru on pangandussektori selge prioriteet: juhtidest 70 protsenti plaanib järgneva aasta jooksul suunata AI arendamisse 10–20 protsenti oma panga eelarvest. Oluliselt on kasvanud ka ootused AI kiirele tasuvusele ning valdavalt nähakse, et AI‑investeeringud teenivad end tagasi ühe kuni kolme aastaga.
Pangad rakendavad AI‑d peamiselt turvalisuse huvides ning seda tööriista kasutatakse ka Eestis väga aktuaalses pettuse tuvastamises ja küberrünnete ennetamises. AI rolli nähakse ka tootlikkuse kasvus, kliendikogemuse parendamises ja andmeanalüütikas.
Uuring näitab, et pangad tunnevad üha rohkem konkurentsisurvet neopankadelt, fintech’idelt ja laenuplatvormidelt. „See nõuab traditsioonilistelt pankadelt investeeringuid digivõimekusse ning koostööd fintech’idega või otsima ühinemis‑ ja omandamistehinguid (M&A), et innovatsiooni kiirendada,“ märkis Kaup.
46 protsenti juhtidest ootab lähiaastatel keskmise mõjuga M&A tehinguid, kus peamine suund on fintech’idel, digitaalsed laenuplatvormidel ja regtech’idel. M&A tehinguid soodustavad suurenenud majanduslik stabiilsus, langevad intressimäärad ja tugev kapitaliseeritus.
KPMG on ülemaailmne auditi-, maksu-, õigus- ja ärinõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtjate võrgustik, liikmesfirmadega 143 riigis, kus töötab kokku üle 275 000 spetsialisti. Eestis tegutseb KPMG alates 1992. aastast ja ettevõttes töötab üle kahesaja viiekümne audiitori ja nõustaja. Eesti KPMG partnerettevõttes Soome KPMG-s töötab üle 1600 ning Põhjamaades kokku ligi 6600 asjatundjat.