Pikka aega tulevikumuusikaks peetud vesinikumajandus on saanud Euroopa Komisjoni uue algatuse abil reaalse rahalise selgroo. Strateegia keskmes on ühine hankeplatvorm ja subsideeritud ülekandevõrgud, mis ühendavad Põhjamaade tuulepargid ja Lõuna-Euroopa päikesepargid Kesk-Euroopa tööstuse südamega.
Analüütikute sõnul on strateegia esimene käegakatsutav mõju tööstusliku elektrihinna stabiliseerumine. Kuna vesinikku kasutatakse nüüd efektiivsemalt energiasalvestina, on tipptunni hinnahüpped vähenenud. See on kriitilise tähtsusega energiamahukatele sektoritele nagu terase- ja keemiatööstus, mis on viimastel aastatel maadelnud kõrgete sisendhindadega.
Börsid reageerivad optimismiga
Teade ühisest strateegiast andis kohese tõuke Euroopa juhtivatele aktsiaindeksitele. DAX (Saksamaa) tõusis hommikuse kauplemisega 1,8%. Investorid panustavad eelkõige sellistele gigantidele nagu ThyssenKrupp ja BASF, kelle üleminek rohelisele vesinikule on nüüd riiklikult ja liiduliselt garanteeritud.
CAC 40 (Prantsusmaa) näitas 1,5% suurust kasvu. Prantsusmaa autotööstus ja lennundussektor (eesotsas Airbusiga) on strateegia ühed suurimad võitjad, saades ligipääsu soodsamale ja puhtamale kütusele.
„Me ei räägi enam ainult keskkonnahoiust, vaid puhtast konkurentsivõimest,“ sõnas üks Frankfurdi panga peastrateeg. „Odav vesinik on Euroopa vastus USA ja Hiina tööstussubsiidiumitele.“
Logistiline murrang
Strateegia näeb ette ka nn vesiniku selgroo rajamist, mis tähendab olemasolevate gaasitorude ümberehitamist vesiniku transportimiseks. See tähendab, et riigid nagu Soome ja Eesti, kellel on suur taastuvenergia potentsiaal, muutuvad Euroopa energiakaardil uuteks tanklateks, eksportides puhast energiat lõunasse.
Kuigi turud on joovastuses, hoiatavad eksperdid, et infrastruktuuri reaalne väljaehitamine võtab aega. Samuti püsib mure haruldaste metallide kättesaadavuse pärast, mida on vaja kõige selle üles ehitamiseks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (35)