Iraani sõjavägi hoiatas täna esimest korda, et potentsiaalseteks sihtmärkideks peetakse ka USA mereväe objekte Punase mere ääres.
„USA lennukikandja Gerald R. Ford viibimist Punasel merel peetakse Iraanile ohuks,“ teatas Iraani ühendatud väejuhatus täna, vahendab poolametlik uudisteagentuur Fars.
„Seetõttu peetakse nimetatud mereväegruppi Punasel merel toetavaid logistika- ja teeninduskeskusi Iraani relvajõudude potentsiaalseteks sihtmärkideks,“ öeldakse teates.
Punase mere ääres asub mitu Saudi Araabia sadamat. Saudi Araabia on suurendanud Hormuzi väina sulgumise tõttu nafta nende kaudu eksportimist.
Miks see piirkond on kriitiline?
Punane meri on otsetee Aasia ja Euroopa vahel läbi Suessi kanali. Selle kaudu liigub umbes 12–15% maailma kaubavahetusest ja ligi 30% konteinerliiklusest.
Erinevalt Hormuzi väinast, mida kontrollivad suured riigid (Iraan, Omaan), on Punase mere lõunaosa haavatav asümmeetrilistele rünnakutele. Jeemeni houthi mässulised on tõestanud, et suudavad odavate droonide ja rakettidega häirida oluliselt hiiglaslikke konteinerlaevu, sundides neid valima alternatiivse tee ümber Aafrika Hea Lootuse neeme.
Majanduslik mõju
Kui laevafirmad (nagu Maersk või Hapag-Lloyd) otsustavad Punast merd vältida, on sellel vahetu mõju tarbija rahakotile. Teekond ümber Aafrika pikeneb umbes 10–14 päeva võrra. Pikem teekond lisab ühele laevareisile keskmiselt miljon dollarit kütusekulu. Kindlustuspreemiad Punasel merel seilavatele alustele on hüppeliselt tõusnud, muutes läbisõidu finantsiliselt riskantseks.
International Chamber of Shipping (ICS) hoiatab, et püsiv ebastabiilsus piirkonnas võib põhjustada sarnase inflatsioonisurve nagu COVID-19 aegne tarneahelate kriis.
Lloyd’s List Intelligence märgib, et rünnakud on suunatud eelkõige lääneriikidega seotud alustele, mis on sundinud laevu oma positsioonandmeid (AIS) välja lülitama või palkama relvastatud turvameeskondi. IMF PortWatch ndmed näitavad aga, et laevaliiklus läbi Suessi kanali on periooditi vähenenud kuni 40%, mis tähendab miljardite dollarite suurust saamata jäänud tulu Egiptusele ja aeglasemat kaubavahetust Euroopa sadamatele nagu Rotterdam ja Hamburg.
Kindlasti oleks sel mõju taas nafta hinnale ja surve inflatsioonile. Mis hoiab nafta hinda täna täielikult kosmosesse lendamast?
Esiteks USA toodab praegu rohkem naftat kui kunagi varem ajaloos, mis tasakaalustab Lähis-Ida ebakindlust.
Teiseks Hiina majanduse jahtumine tähendab, et nad ei osta enam naftat kokku endises mahus.
Kolmandaks iga elektriauto ja soojuspump vähendab veidi seda survet, mis varem oleks naftahinna kohe lakke löönud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (15)