Tegemist oli suurima igakuise sularaha väljavõtmisega alates 2022. aasta märtsist, mil pärast Ukrainasse tungimist võtsid venemaalased sularahaautomaatidest välja 2,1 triljonit rubla (25,8 miljardit dollarit), kirjutas The Moscow Times.
Ekspertide sõnul viitab väljavõtmiste järsk kasv kasvavale rahulolematusele Venemaa pangandussüsteemiga, kus on karmistatud finantskontrolli ja mobiilsidehäired on muutunud igapäevaseks nähtuseks.
RBC uudisteportaali viidatud keskpanga materjalide kohaselt jõudis jaanuaris pankadesse tähtajaliste hoiustena tagasi vaid 468 miljardit rubla (5,8 miljardit dollarit), mis on vähem kui kolmandik väljavõetud summast. See tähendab, et pangandussüsteemist voolas kuuga netosummana välja ligikaudu 1,1 triljonit rubla (13,5 miljardit dollarit).
Paberraha eelistamise kasv võib peegeldada usaldamatuse suurenemist pangandus- ja maksesüsteemi vastu, ütles Venemaa Rahvamajanduse ja Riigihalduse Akadeemia institutsioonide ja finantsturgude analüüsi labori juht Alexander Abramov.
«Sellist meeleolu pole Venemaal sisuliselt nähtud alates 2000. aastate keskpaigast,» ütles Abramov.
Gaidari Instituudi rahapoliitika labori juhi Jevgeni Gorjunovi sõnul võib sularahanõudlus kasvada ka edaspidi, kui interneti- ja mobiilsideteenuste katkestused jätkuvad. Pikema aja jooksul võib see aga ohustada Venemaa pangandussüsteemi stabiilsust.
Pankadest väljaspool ringleva sularaha suurenemine enam kui 1 triljoni rubla (12,3 miljardi dollari) võrra võib samuti suurendada inflatsioonisurvet ja raskendada keskpanga rahapoliitilisi otsuseid.
Väljavõtmiste kasv toimub ajal, mil pangad blokeerivad pettuste vastu võitlemise raames üha sagedamini klientide kaarte ja kontosid.
Küberjulgeolekufirma Informzashchita hinnangul võisid ajutised piirangud ainuüksi jaanuari alguses mõjutada kaht kuni kolme miljonit venemaalast ehk ligikaudu 1–2 protsenti kõigist aktiivsetest pangaklientidest.