Teisipäeva hommikul ja õhtul hüppab elektri hind elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 800 euroni, lõunanaabrite juures aga lausa üle 1100 euro.
Teisipäeval tõuseb elektri börsihind Eestis päeva keskmisena 181 euroni megavatt-tunnist, mis on pea poole kõrgem hind kui esmaspäeval. Viimati oli päeva keskmine hind nii kõrge 22. augustil.
Elektri hind on teisipäeval veerandtunnise arvestuse järgi äärmiselt ebastabiilne: kui näiteks hommikul kella 8.15 ja 8.30 vahel tõuseb hind 890 euroni ja õhtul 19.15 ja 19.30 vahel 799 euroni megavatt-tunnist, siis pärastlõunal on hind mitu tundi järjest alla 100 euro ning langeb peale keskööd lausa 20 euroni.
Lätis ja Leedus on elektri hind teisipäeval veelgi ebastabiilsem, ulatudes tippajal 1173 euroni. Ka Soomes käib elektri hind päeva jooksul 1 eurost 226 euroni megavatt-tunnist.
Eestis mindi veerandtunnisele arvestusele üle eelmisel nädalal.
Eesti Energia teatas, et ebatavaliselt suuri päevasiseseid hinnakõikumisi tuli ette juba septembris.
“Mitmel päeval ulatusid hinnaerinevused 80–150 euroni megavatt-tunni kohta. See avas arvestatavad teenimisvõimalused akudele, mis suutsid soodsatel tundidel võrgust elektrit laadida ja kallitel tundidel seda kasutada,” ütles energiakontsern.
Eesti Energia lisas, et akude rakendamine ka teistele energiaturgudele tõstab aga nende tulusid veelgi. Näiteks 1-megavatise võimsuse ja 2-megavatt-tunnise mahutavusega aku oleks septembris päev-ette turul teeninud kuni 14 000 eurot.
Eesti Energia märkis möödunud kuu ehk septembri elektrihinda kommenteerides, et septembris tõusis elektri keskmine hind Eestis 8,1 sendini kilovatt-tunni (81 eurot megavatt-tunni kohta) kohta, mis on ligi viis protsenti kõrgem hind kui augustis. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäi hind sisuliselt samaks – 2024. aasta septembris oli keskmine hind 8,4 senti kilovatt-tunni kohta.
Eesti Energia hinnangul põhjustas hinnatõusu mitme teguri koosmõju. Esiteks langes päikeseenergia tootmine Baltimaades pilvisema ilma ja valge aja lühenemise tõttu umbes 35 protsenti. Teiseks oli Soome ja Eesti vaheline 350-megavatine Estlink 1 ühendus suure osa kuust rikkis, mis vähendas impordivõimekust tuhandelt 650 megavatini . Samuti langes Läti hüdroenergia toodang pärast erakordselt tugevat suve umbes 50 protsenti võrreldes augustiga.
“Nende mõjude tulemusena pidi Balti elektrisüsteem tiputarbimise hetkedel tuginema rohkem kohalikule põlevkivile ja teistele fossiilkütustel põhinevatele tootmisviisidele, mis ka elektrihinda kergitas,” märkis Eesti Energia.
Oktoobris, mil suureneb küttevajadus, mis kasvatab elektritarbimist, ning mil päikeseenergia osakaal väheneb, sõltub meil elektri hind eelkõige tuuleoludest ja Põhjamaade ekspordivõimekusest.
Lühidalt öeldes tähendavad tuulised ja soojemad ilmad madalamat elektrihinda, tuulevaiksed ja külmemad ilmad aga tähendavad, et nõudluse katmiseks tuleb kasutada gaasi- või põlevkivijaamasid ning elektri hind tõuseb.
“Samuti võivad hindu tõsta Estlink 2 hooldus oktoobri lõpus ja Leedu–Rootsi ühenduse hooldus oktoobri alguses,” märkis Eesti Energia.
Elektri hind kujuneb turul viimase pakkuja järgi, kes veel puuduoleva energiakoguse turule pakub. Kui hind jääb 6–7 sendi kanti kilovatt-tunni kohta, kujundavad hinda enamjaolt päikese-, tuule- või Põhjamaade impordienergia. Kui hind tõuseb 100 euroni megavatt-tunnist, on viimaseks pakkujaks Baltimaades tavaliselt gaasijaam. Kui hind ületab 150 euro piiri, on hinnakujundajaks sageli Eesti põlevkivijaamad, märkis Eesti Energia.