Ta lisas, et koalitsioonipartneri agressiivne retoorika on aidanud kaasa ettekujutusele, nagu sooviks valitsus rahvusringhäälingut poliitiliselt ümber kujundada.
Baranovase sõnul oli tegu mitme asja koosmõjuga, kuigi üksikute juhtumitena ei pruukinud need tunduda dramaatilised. Tema sõnul puudus konkreetne samm, mille kohta võiks öelda, et demokraatia oleks juba nõrgenenud, kuid protestijad nägid muutustes suuremat mustrit.
Baranovas märkis, et enne LRT kriisi olid protestid ka kultuuriministeeriumi juures seoses sellega, kuidas valitsus koalitsioonileppe raames ministrikohti jagas. «Kui võtta need eraldi episoodidena, siis need ei ole ülidramaatilised ega otseselt midagi ähvardavad, aga nende jaoks, kes protestisid, paistis kogu pilt selline, kuigi tegelikult pole veel midagi juhtunud. Ei ole üht konkreetset tegu, mille kohta saaks öelda: vaadake, nad tegid seda ja nüüd oleme vähem vabad, vähem demokraatlikud,» leidis Baranovas.
Rahvusringhäälingu kasv tekitab pingeid
Leedu rahvusringhäälingu LRT ümber käiv vaidlus ei puuduta ainult juhtimist ja järelevalvet, vaid ka seda, kui suureks on avalik-õiguslik meedia riigis kasvanud ning kuidas see mõjutab erameediat. LRT eelarve on praegu ligikaudu 80 miljonit eurot. Rahastus on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, sest LRT saab kindla osa tulumaksu- ja aktsiisituludest.
Ruslanas Iržikevičius leiab, et LRT kasvav roll meediaturul tekitab pingeid erameedia ja rahvusringhäälingu vahel. Foto: Emilie Haljas
Leedu erameedia rahastusfondi juhi Ruslanas Iržikevičiuse sõnul on LRT-l juba praegu väga tugev positsioon. «Minu arvates on väga-väga oluline, et meil oleks väga tugev avalik-õiguslik ringhääling, ja ma arvan, et see meil juba on,» ütles ta. Iržikevičius nimetas LRT haaret laiaks: mitu tasuta telekanalit, ligi viis raadiojaama, uudisteportaal ja teised platvormid, kokku umbes 700 töötajat.
Iržikevičiuse hinnangul ei ole probleem ainult selles, et LRT on tugev, vaid selles, et avalik-õiguslik ringhääling osaleb järjest enam ka kommertsturul. Näitena tõi ta korvpalliülekanded, mis on Leedus üks suuremaid reklaamitulu allikaid. Tema sõnul suudab maksumaksja rahaga tegutsev LRT pakkumistes erameediat üle trumbata ning see muudab turu ebavõrdseks.
Lisaks rahale tõi Iržikevičius välja tööjõu liikumise. «Teine asi on see, et parimad ajakirjanikud või meediatöötajad lähevad aeglaselt LRTsse, kuna LRT suudab maksta paremaid palku,» ütles ta. Tema hinnangul tähendab see, et kommertsmeedial jääb järjest vähem võimalusi investeerida uudistesse ja hoida kvaliteeti.
Iržikevičiuse sõnul on LRT puhul keskne küsimus missioon. Tema hinnangul peaks avalik-õigusliku ringhäälingu roll olema pakkuda kvaliteetset sisu, mida turuloogika järgi ei toodetaks. «Nende missioon peaks olema kvaliteet – mitte meelelahutus, vaid kvaliteet projektide kaudu, sisu kaudu, mille loomine pole küll kasumlik, aga mis on ühiskonna heaoluks vajalik,» ütles ta.
Samas rõhutas Iržikevičius, et LRT juhtimises oleks vaja muudatusi. «Muuta tuleb mitmeid asju seespool: juhtimine, nõukogu, hääletamine, programmid, LRT missiooni ümberkirjutamine, rahandus, selle kasutamine. On asju, mis peavad muutuma,» ütles ta. Tema hinnangul oli aga valitsuse plaanitud eelnõu vale lähenemine. «Aga mitte nii, mitte sellise buldooseriga, nagu see jõuludeni toimus. Ma arvan, et see on vale,» ütles ta.
Ta hoiatas ka ajakirjanike kogukonna lõhenemise eest. «Ma arvan, et üks suurimaid ohte, mida ma näen, on ajakirjandusringkondade ja meedia lõhenemine: kes toetab, kes ei toeta, kes arvab, et see on õige, kes ütleb, et ei, see pole õige,» ütles Iržikevičius. Tema sõnul pole sellist lõhet Leedus varem nähtud.