Vähemalt tulumaksuga on esimene samm astutud. Reformierakonna Tallinna piirkonna aseesimees ning erakonna kampaaniameistrina tuntud Henri Arras käis pea samal ajal Michali aktsiisitõusude tühistamise plaaniga välja ettepaneku langetada emade tulumaksu 3,7 protsenti iga lapse kohta. Ehk kui lapsi pole, siis on tulumaks 22 protsenti, ühe lapsega emal 18,3 protsenti ja kolme lapsega emal 10,9 protsenti. Ka selle kahtlemata populaarse algatusega võib vabalt tekkida kiusatus muutus ära realiseerida enne, kui valija valimistel mandaadi käest võtab.
Lisaks, positiivse lisaeelarve tegemine käib juba, vaatamata sellele, et kalendris on vaevu märts, uut rahandusministeeriumi majandusprognoosi pole ilmunud ja − veel kord − riigieelarve planeeritav puudujääk on 4,5 protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist.
Üldse naljakas ei ole ka jätkuv diplomaatiafestival, mis läks käima presidendivalimiste ootuses, kuid on nüüd juba sihitud riigikogu valimiste aknasse.
Kui välisminister ja peaminister enne vabariigi aastapäeva väga karmis toonis (Kremli ukse kraapimine, Kiievi äraandmine jne) president Karise paari arutlevas toonis lauset hukka mõistma sööstsid, andis see tulemuseks mõistmise, et populaarse presidendi ülbes toonis paika panemine toob vähese populaarsusega valitsuserakondade toetuse veelgi allapoole. Peaminister Michal üritab sellest hoolimata edasi, kui on nüüd mitmes avalikus esinemises hoolega joonistanud USA vabariiklikust administratsioonist pilti kui äärmuslastest, koledast naisi ja sõnavabadust ahistavast MAGA-ideoloogiast, “mis tuleb meile eeskätt läbi Isamaa, läbi EKRE, läbi Keskerakonna”.
On rumal ja peaministri positsioonis vastutustundetu Eesti julgeolekule kõige olulisema liitlase suhtes sellist jama sihikindlalt levitada. Isegi kui ette ja taha lisada, et “Eesti julgeolekualased suhted Ameerika Ühendriikidega on head”, siis pole tegemist muu kui Eesti liitlassuhete kahjustamisega kitsa erakondliku huvi nimel.
Selle kõrval ei vääri välisminister Margus Tsahkna hooguminek valitsuse pressikonverentsil isegi mainimist. Mis siis, et ühemõtteliselt võis tema pikast tiraadist aru saada, et Maduro ja ajatollade järel ootab kõrvaldamist ka kommunistliku Hiina juht.
Märk valimiste lähenedes üha laiemaks paisuvast festivalist see siiski on.