Kahe nädala eest märgati Taani olulise taristu kohal salapäraseid droone. Mis aga täpselt juhtus, on seni veidi ebaselge.
“Tegelikult teame me väga vähe. Me teame, et droonid sulgesid Kopenhaageni rahvusvahelise lennujaama neljaks tunniks ööl vastu teisipäeva. Paar päeva hiljem lendasid droonid mitmes kohas Jüütimaal lennujaamade ja sõjaväebaaside lähedal. Me ei tea, mis tüüpi droonid need olid, me ei tea, kust need tulid ja me ei tea, kuhu need edasi läksid,” sõnas Taani Raadio ajakirjanik Christine Cordsen.
Juhtunu sai palju tähelepanu, varasematel nädalatel olid Venemaa hävitajad rikkunud Eesti õhuruumi, Venemaa droonid tunginud Poola ja Euroopa Liidu riigijuhid kogunesid peagi kohtumisele Kopenhaagenis. Taani ei ütle küll, et tegemist oli Venemaa droonidega, kuid asjatundjad kahtlustavad Kremli käsi on mängus.
“Väidetavalt olid need suuremad droonid. Mitte väiksed neljarootorilised droonid, vaid tiibadega droonid. Ma arvan, et see on ka põhjus, miks valitsus järeldab, et süüdlane pidi olema keegi, kellel on suuremad võimekused,” lausus Taani Kaitseväe Akadeemia kaasprofessor Andreas Graae.
Säärased droonid suudavad lennata kaugemale – see ühtiks teise spekulatsiooniga, et need startisid Vene varilaevastiku laevalt, mida Kopenhaageni lähedal nähti. Taani on ka oma julgeoleku parandamiseks hiljuti teinud tähtsaid otsuseid.
“Taani tegi paar nädalat tagasi otsuse soetada pikamaa täppisrelvi. See oli midagi, mida Venemaa suursaadik Taanis tugevalt kritiseeris,” ütles Taani Välispoliitika Intsituudi vanemteadur Mikkel Runge Olesen.
Taani on ka SKT kohta Ukrainale kõige rohkem abi andnud ehk Venemaal on suur huvi taanlaste turvatunnet õõnestada ja ühiskonda lõhestada.
“Eesmärk on külvata ühiskonnas hirmu ja teha inimesi ärevaks ning paranoiliseks kõige lendava suhtes, mida nad taevas näevad. Ma arvan, et oli ka palju teateid teavas lendava kohta, mis polnud päris või olid valepositiivsed. Need võisid olla planeet Veenus, tähed või isegi tavalised lennukid,” sõnas Graae.
Kuid asjatundjad tõdevad, et kõigel sellel on pigem vastupidine mõju. Taanlased näevad just rohkem põhjust Ukrainat toetada ja enda kaitset tõhustada.
“On ainult üks riik, mis meid ähvardab ja see on Venemaa. Seega on meil vaja tugevat vastust,” sõnas Taani peaminister Mette Frederiksen.
Seega arutati Kopenhaagenis uut mõtet rajada droonimüür. Sisuliselt on idee Ukaina kogemusest õppides ehitada üles üleeuroopaline droonitõrje.
“Ukrainlased on selle üsna kiiresti üles ehitanud. Nad on näidanud, milliseid sensoreid on vaja, milliseid tootmisliine on vaja. Neil on ka oma droonide tootmine Ukrainas. Selle saab laiendada Euroopasse,” ütles Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.
Ukrainas kasutatakse kavalaid viise, kuidas droonimootori põrina järgi neid tuvastada ja ka droonivastaseid droone, mis on oluliselt odavamad kui mitmesaja tuhande eurosed raketid, millega Vene droone allatulistati Poola kohal.
“Kõige harilikumad, mida mina olen näinud, on droonilaadsed püüdurlennukid, mida saab suunata piirkonda, kus me teame šaheedide tüüpi või muud sarnased droonid lendavad ebaseaduslikult ja meie õhuruumi rikuvad. Selleks on ikka vaja, et neid oleks võimalik kaugelt tuvastada. Kõigepealt on vaja teisi süsteeme, et need droonid tuvastada. Kui nii saab püüdurdrooni saata piirkonda, kus ründedroon lendab, siis võtab püüdurdroon tegevuse üle ja püüab ründavale droonile pihta lennata,” lausus droonitõrje ettevõtte Dedrone asepresident Ash Alexander-Cooper.
Eraldi küsimus on aga see, kuidas kaitsta lennujaamu. Drooni pihta tulistamine võib ohtu seada lennureisjad või ka kohalikud elanikud. Ukraina lahinguväljal proovitud lahendused palju ei aita.
Seepärast polnud ka kõik riigijuhid Kopenhaagenis droonimüüri mõtte suhtes optimistlikud.
“Ma pelgan mõnikord ennatlikke termineid. Kas eurooplaste jaoks on olemas raudkuplid ja droonimüürid? Asjad on tegelikult keerulisemad,” sõnas Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Tegelik lahendus võib-olla vähem müür kui andmebaas, mis lubaks riikidel droonide tõrjumisel koostööd teha.
“See ei tähenda alati drooni allatulistamist. Paljudes riikides, kus me töötame, ei ole enamikel valitsusasutustel lubatud kasutada elektroonilist segamist. Kiiresti piloodini jõudmine, et teada saada, kes ta on ja mida ta teeb – see on tihti parim viis ohtu tõrjuda,” ütles Alexander-Cooper.
“Ega me ei hakka ju Hiina müüri ehitama. Me tegelikult ikka loome endale olukorrateadlikkuse, sellised võimed, süsteemid ja hangime need võimed, millega midagi vajadusel peatada,” lausus Eesti peaminister Kristen Michal.
“Mind ei huvita tegelikult see nimi, nii kaua kui see töötab,” ütles Taani peaminister Mette Frederiksen.
Euroopa riigijuhid on üksmeelel, et müüri ei ehitata ja pigem tõhustakse droonitõrjet. Küsimuseks jääb aga, kuidas seda rahastada.
“Üldiselt öeldakse, et küsimus pole rahas ja alati on küsimus rahas tegelikult. Kui Euroopa on valmis panustama vähemalt osaliselt ja Euroopa vahendeid peaks kasutama nende võimete rajamiseks. See oleks üks alus,” sõnas Michal.
Lõunapoolsemad liikmesriigid on aga vastu, et idatiiva droonitõrje jaoks Euroopa Liidu otsetoetusi jagataks. Rahastamise vaidlus veel käib.