Teater on koht, kus kohtuvad lood, emotsioonid ja inimesed. Noorte teatrieelistused on väga mitmekesised: ühed otsivad lavalt tähendusrikast mõtteainet ja sügavale südamesse pugevat sõnumit, teised aga põnevat lugu ja meelelahutust. Igaühel kujuneb aja jooksul välja oma lemmikteater ja -lavastused. Et paremini mõista, mis teeb ühest teatrist noore jaoks lemmiku, küsisin neljalt neiult, milline Eesti teater on just nende lemmik ning miks. Oma mõtteid jagasid Elo, Kelli, Hedi Lii ja Katerina.

Elo (18) käib teatris üsna sageli, keskmiselt kolm kuni neli korda kuus. Oma lemmikteatrina toob ta välja Kellerteatri. Elo arvates väärib eraldi tähelepanu Kellerteatri lavastus “Marie Rogêt’ mõistatus”, mis põhineb Edgar Allan Poe samanimelisel jutustusel. See on meisterlikult lavastatud: loos endas esineb palju tegelasi, kuid laval mängivad neid kõiki ainult kolm näitlejat. Elo sõnul on Kellerteatri lavastusi lihtne nautida ka nn algajal: lavastused on selged, mõte arusaadav ning publikut ei koormata filosoofiliste aruteludega. “See on ideaalne teater inimestele, kes on teatri alles hiljuti avastanud või neile, kes ei käi tihti teatris. Lugu tõmbab sind kohe endasse, istud ja elad lavastusele kaasa ilma, et peaksid ajusid ragistama, otsides sügavat peidetud tähendust,” ütles Elo.

Noore vaataja hinnangul mõjub teatri atmosfäär hubaselt ning ka repertuaar on eriline. Kellerteatri laval kohtab müsteeriume, krimilugusid ja põnevikke, mis põhinevad kas kuulsatel kirjandusteostel või kirjutab need mõni andekas Eesti autor. Piletite hinnad tunduvad talle ausad, sest tegemist on erateatriga. “Võrreldes mõne suure Tallinna teatriga on Kellerteater tõeline pärl,” lisas ta.

Kellile (17) meeldib enim Tallinna linnateater. “Olen seda teatrit kõige rohkem külastanud. Mulle meeldivad seal eriti näitlejad, kes mängivad oma rolle väga andekalt ja usutavalt. Sageli tekib tunne, nagu oleks ise laval mängitava loo sees.”

Kõige rohkem huvitavad teda elulised ja tõsised teemad: inimsuhted, ühiskond ja keerulised probleemid. Paremaks muudab lavastuse see, kui rasketesse teemadesse on põimitud veidike huumorit. Näitena toob ta Linnateatri lavastuse “Suur veeuputus”. “Mulle väga meeldis selle mõte: “Kuidas olmesse uppudes oma unistusi mitte vanniveega torust alla lasta?””

Teatriarmastajana käib Kelli koos perega teatris üpriski sageli. “Piletihinnad võivad mõnikord olla küll üsna krõbedad, aga meie pere mõtleb sellest pigem nii, et teatris käies toetame Eesti teatrikultuuri.” Kooliga külastatakse teatrit paar korda aastas. Kelli arvates on oluline, et noored hoiaksid teatrit elus. “Teatris käimine on hoopis teistsugune kogemus kui kodus filmi vaatamine. Laval on päris inimesed, päris emotsioonid ja iga etendus on natuke erinev.”

Hedi Liile (18) meeldib kõige rohkem Vanemuine. Ta põhjendas oma valikut teatri mitmekesisusega. “Vanemuine on kolmežanriteater ehk mul on võimalus vaadata ühes teatris nii sõna-, muusika- kui ka tantsulavastusi. Oma mitmekülgse repertuaari ning tihti ka heade sooduspakkumiste tõttu külastan Vanemuise Teatrit pea iga kuu.” Teatri suureks tugevuseks on Hedi Lii sõnul lavastuste professionaalsus ja kõnekus.

Sõnalavastustest on tema üks lemmikutest “Palavik”, mis toob vaatajani Konrad Mäe põneva eluloo. Lavastuse autor Priit Põldma pälvis 2025. aastal nii Konrad Mäe Sihtasutuse preemia kui ka Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi. Muusikalidest on Hedi Lii kindel lemmik “Kinky Boots ehk Kirglikud kontsad”. Loo teema puudutab teda ning koreograafia paneb lausa ahhetama.

Kui küsisin Katerinalt (17) tema teatrieelistuste kohta, tõi ta esmajoones välja lausa kolm kohta: Sakala 3 teatrimajas toimuvad etendused, Eesti Noorsooteatri ja Tallinna linnateatri. Viimast peab ta oma lemmikuks. “Linnateatris mängivad tipptasemel näitlejad, kelle tunnete sügavus haarab sind endasse ning enam pole võimalik oma silmi lavalt ära võtta,” sõnab Katerina.

Linnateatri puhul võlub teda ka uus teatrihoone. “Ütlen ausalt, et olen sellest vaimustuses. Ilusa välimusega hoonet on mõnus vaheajal avastamas käia. Samuti on suures saalis pöördlava, mis teeb lavastused palju põnevamaks.” Eriti hästi töötas tema sõnul pöördlava lavastuses “Iphigeneia. Agamemnon. Elektra.”, millest Katerina lausa lummatud on. “See lavastus on mu lemmik kogu maailmas!”

Katerina hindab kõrgelt ka lavastajate tööd. “Linnateatri puhul on näha, kui palju armastust ja vaeva on lavastuste valmimisse pandud. Samuti on teatri atmosfäär väga hubane ja rahulik, mistõttu ongi just Linnateater mulle hästi südamelähedaseks saanud.” Kallid piletihinnad Katerinat ei heiduta. “Need lavastused on seda väärt.” Teatris käib ta umbes kord kuus, vahetevahel sagedamini.

Mõtlesin ka ise pikalt, mis Eesti teatrit enda lemmikuks pean. Valimine osutus keeruliseks. Käin teatris üpris tihti, neli kuni viis korda kuus, seega olen näinud väga erinevaid lavastusi ja teatrimaju. Mind köidavad enim sügavamõttelised ja emotsionaalsed lavastused, mispärast tooksin esile Draamateatri. Nende “Vend Antigone, ema Oidipust” olen näinud kolm korda. See teeb pea 14 tundi Antiik-Kreeka teatrit.

Kuid see ei tähenda, et teised teatrid mul vähem silmad särama paneksid. Tallinna linnateatris käisin samuti vaatamas lavastust “Iphigeneia. Agamemnon. Elektra.” Mõtlen sellest siiani sageli. Lugu oli emotsionaalne ja meisterlik näitlejatöö pani mind pea iga 15 minuti järel pisarad pühkima. Hiljuti nähtud lavastustest on just see minu lemmik.

Ma ei kujuta enda elu ilma teatrita ettegi. Tunnen alati veidike kurbust, kui märkan tüdinenud näoga noori, kes mõtlevad teatrist kui millestki igavast. See ei tähenda, et need noored oleksid kuidagi rumalad või et teater pole neile. See tähendab lihtsalt, et nad pole veel endale õiget teatrit leidnud. Kui see ühel päeval juhtub, on see hetk nagu tuulehoog, mis keerutab üles mõtteid ja emotsioone, paneb südame kiiremini põksuma, raputab õrnalt ja tõstab jalad maast lahti. See tuul kannab su läbi rasketest hetkedest ja lennutab kõrgele teatrivõlude keskele. Seepärast arvan, et on oluline korraldada Eesti teatrites just noortele vaatajatele mõeldud õhtuid. Noored vajavad rohkem võimalusi teatrit kogeda ja sellega lähedasemaks saada, sest muidu võib teater neile jääda kaugeks ja kättesaamatuks.

Nende nelja noore mõtted näitavad, et teater võib pakkuda väga erinevaid elamusi, alates kergest meelelahutusest kuni mõtlemapanevate lugudeni. Noori köidavad lavastused, mis on ausad ja kaasahaaravad. Olgu selleks sügav draama, põnev krimilugu või lõbus muusikal, oluline on, et laval toimuv puudutaks vaatajat ja tekitaks tunde, et ta on osa sellest loost.

Iga uus põlvkond avastab teatri enda jaoks isemoodi, kuid vajadus lugude, elavate emotsioonide ja paariks tunniks ümberkaudse maailma mürast väljalülitamise järele jääb alati alles. Teater pakub võimalust kaasa tunda, naerda, nutta, ehmuda ja vaimustuda. Seni, kuni inimesed otsivad ilu, põnevust ja lähedust ning kuni lavadel on lood, mis panevad südame põksuma ja õlad võpatama, jääb teater püsima.

*

Tekst on valminud aktsioonide sarja “Noore vaataja teatri kuu” raames. Nõuandjad-toimetajad Oliver Issak ja Eleriin Miilman.