Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on muuta riigihangete kord lihtsamaks ja kiiremaks ning vähendada halduskoormust. Selleks lihtsustatakse märkimisväärselt alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete reegleid ning kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem, jättes alles üksnes lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära. Ühtlasi suurendatakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need muutunud majandusolukorraga vastavusse.
Seletuskirja kohaselt lihtsustab riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine pea poolt riigihangetest ning kasvatab lihtsama menetlusega väikeostude osakaalu, samal ajal kui suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema kontrolli alla. Lisaks luuakse eelnõuga võrgustikusektori tarbeks uudne lihtsustatud menetlus.
Eelnõuga tehakse bürokraatia vähendamiseks ka teisi muudatusi. Näiteks antakse hankijale võimalus kontrollida ainult majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada. Riigikaitse valdkonnas riigihangete kiiremaks korraldamiseks luuakse eelnõuga lisaalus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks.
Sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt ei arvutata töötasu alammääras määratud vanemahüvitis ümber mitte 1. jaanuaril, vaid siis, kui alampalk tegelikult muutub. Tänavu sõlmisid Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit töötasu alammäära tõstmist käsitleva kollektiivlepingu alles veebruari keskel.
Kehtiva seaduse järgi arvutatakse vanemahüvitis ümber neil vanemahüvitise saajatel, kellele makstakse hüvitist töötasu alammääras, üks kord kalendriaastas – 1. jaanuaril. Eelnõu kohaselt arvutatakse vanemahüvitis töötasu alammäära muutumise korral ümber muudatuse kuupäevast sõltumata. Tänavu võimaldab see vanemahüvitise ümber arvutada juba 1. aprillist.
Samuti näeb eelnõu ette, et vanemahüvitise määra arvutamise aluseks võetakse eelmise aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Kehtiva seaduse alusel muutub vanemahüvitise määr alles alates 2028. aasta 1. jaanuarist, samal ajal kui eelnõu järgi tehakse seda 1. jaanuarist 2027.
Muudatused aitavad vältida ka tulevikus olukordi, kus sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ja sellest tulenevalt muudetakse valitsuse määrust pärast 1. jaanuari. Seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk tagada lastega peredele parem majanduslik toimetulek.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (44)