BBC ajakirjanik Zoe Kleinman külastas Šveitsis asuvat FinalSpark’i laborit, kus teadlased töötavad välja uut tüüpi arvuteid, mis kasutavad andmetöötluseks inimaju miniatuurseid versioone. Need nn wetware ehk organoidid on kasvatatud tüvirakkudest katseklaasis ja kujutavad endast närvirakkude kogumeid, mis suudavad edastada signaale ja töödelda infot, tõsi, küll äärmiselt lihtsustatud kujul.
Organoidide kasvatamine algab naharakkudest, mis programmeeritakse tüvirakkudeks ja arendatakse edasi miniatuurse aju sarnaseks struktuuriks. Mikroskoobi all näevad need välja nagu tillukesed valged kuulikesed. Paraku on nende eluiga lühike – umbes neli kuud –, kuna puudub keeruline verevarustussüsteem, mis oleks vajalik nende jätkusuutlikuks toimimiseks. Mõnikord täheldatakse enne organoidi „surma“ intensiivset aktiivsust, kuid teadlased ei romantiseeri seda ja nende sõnul pole tegemist elusolenditega, vaid pelgalt teisest materjalist valmistatud arvutitega.
FinalSpark’i bioarvutites on need organoidid ühendatud elektroodidega ja suudavad reageerida lihtsatele klaviatuuri käsklustele. Nende aktiivsus kuvatakse graafikutel, mis meenutavad EEG tulemusi. Samas tehakse sarnaseid katseid ka mujal ja mõnes laboris on õpetatud tehisneuroone mängima Pong’i ning neid kasutatakse juba ravimite testimisel neuroloogiliste haiguste raviks.
Selliste uuringute lõppeesmärk on ühendada bioloogiline ja ränipõhine arvutusvõime. Teadlased loodavad, et tulevikus suudab wetware täiendada, mitte asendada, tavalisi mikroskeeme, tuues kaasa suurema kiiruse ja energiatõhususe ehk omadused, mis on omased inimese ajule.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (5)