Aga selgub, et isegi meeldetuletustest on vähe.
Laupäeval kogunesid naiskodukaitse Kadrina ja Rakvere jaoskonna naised Kadrina paisjärve äärde, et talvisel veeohutuspäeval oma nahal järele proovida, kui keeruline on jääauku kukkudes sealt välja pääseda. Isegi hakkajatel ja tegusatel inimestel on see keeruline, kusjuures jäänaasklite abilgi.
Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu nimetas, et jääle mineku keelu kehtestamine võib tekitada inimestes õpitud abitust. Ta avaldas lootust, et keelu asemel võiks kevadel piisata hoiatusest, et jääle minek on ohtlik. Inimene võiks ju osata ise hinnata, et ohtlikule jääle astudes paneb ta kaalule oma elu.
Aga … Päästeamet kehtestas teisipäeval siseveekogudel kogu Eestis jääle mineku keelu, sest paari päevaga avasid kolm kalameest aasta uppumissurmade statistika.
Kalamehed on muidugi omaette liik inimesi. Ennegi on nähtud-kuuldud, et mõned neist on valmis ulpivatel jääpankadel kala püüdma, vaatamata ilmselgele ohule.
Möödunud nädalavahetus oli sama kurb veeohutuse mõttes kui nädal varem liikluses: kahe nädalalõpuga on surnud kuus inimest. Ei tea, kas uinutajaks oli karge talv ja paks jääkiht, mille tõttu leidis ikka mitu kalameest, et küll jää kannab.
Ei kandnud. Kolm lolli surma on tõsiasi. Kahju, et inimesed ei suuda oma peaga mõelda ja panevad elu ohtu.
Kas ennetustöö ja sõnumite korrutamine meedias aitaks? Pigem vist mitte, sest samamoodi nagu purjus peaga rooli istudes, kirjutatakse ka olematule jääle minnes alla iseenda surmaotsusele. Vahel läheb õnneks, vahel mitte. Kala saab ka toidupoe külmletist.