«Viimase viie aasta jooksul on meie palgad kasvanud ligi 50 protsenti, kuid ka hinnad sisuliselt sama palju. See tähendab, et inimeste ostujõud on kasvanud vaid marginaalselt,» selgitas Uusküla.

Hinnasurve pole kadunud

Aastaid kõrge püsinud inflatsioon on küll aeglustunud, ent hinnasurve püsib. Kui suur osa näiteks eelmise aasta hinnatõusust tulenes uutest maksudest ja maksumäärade muutustest, siis edaspidi mõjutavad hindu rohkem teenuste kallinemine, palgakasv ja praegu Lähis-Idas toimuv.

«Selle aasta kolmeprotsendise inflatsiooni eeldus on see, et nafta hind normaliseerub taas varasema keskmise juurde pärast maksimaalselt paari kuud kestvat hinna kerkimist,» rääkis Luminori peaökonomist. «Samas on aasta alguskuud juba näidanud kiiret hinnakasvu ning kui geopoliitilised pinged kestavad kauem, võib kaasnev energiahindade tõus inflatsiooni uuesti kiirendada.»

Kinnisvara ostujõud on hinnaindeksi järgi koroonaeelse ajaga võrreldes vähenenud veidi enam kui 15%. Samas on konkreetsete korterite hinnamuutusi arvestades langus olnud väiksem, kuna ostetakse rohkem linnades asuvat ja kallimat kinnisvara.

«Mõnevõrra kammitseb kinnisvaraturgu euribori märksa kõrgem tase kui koroona eel ja ajal ning kinnisvara hinnakasvu väiksem ootus järgnevate aastate jooksul,» rääkis Uusküla. «Samas on intressimäärad tipptasemetelt alla tulnud ja stabiliseerunud, mis andis mullu laenukasvule hoogu ning kinnisvaraturul võib jätkuvalt prognoosida mõningast elavnemist. Eesti majanduse jaoks oleks tervislik, kui kinnisvara hinnad kasvaksid vähem kui palgad.»

Eesti enda valikud määravad edasise

Lenno Uusküla toob ühtlasi välja, et Eesti majanduse edasine käekäik ei sõltu ainult välistest teguritest, mida otsustajad on avalikus ruumis aastaid armastanud kasutada kehva majandusseisu põhjendusena.

«Viimased aastad, kas või naabrite suunas vaadates, näitavad, et majanduse areng sõltub suuresti ka meie enda valikutest. Seetõttu on ka Eesti tuleviku kasvu seisukohalt võtmetähtsusega suuna seadmine ja investeeringute kasv,» rõhutas Uusküla. «Majandus ei ole seisakus, kuid see ei liigu ka kindlalt edasi. Meie järgmistest sammudest sõltub, kas suudame ebakindlust vähendada ja potentsiaali paremini ära kasutada.»