„Mina olin meie peres kolmas laps – pesamuna,“ meenutab laulja Ivo Linna oma lapsepõlve Kuressaares. Ivo vanemad vennad Taivo ja Temme ei olnud ainult kasvamise kaaslased, vaid mängisid tema elus väga erilist rolli.
Ema õpetas poistele lihtsat, kuid kandvat elutarkust: „Tehke, mis tahate, peaasi et pätiks ei lähe!“ Selline usaldus ja hool kandusid Ivo sõnul edasi ka tema enda ellu. „Isegi siis, kui olin juba suur ja teenisin, andis ema mulle ikka tee peale raha kaasa. Nii teen ka mina oma lastega. Andmise rõõm on kõige suurem rõõm,“ ütleb ta.
Ivo vaatab tagasi oma muusikuteele ja tõdeb, et see sai suuresti alguse tänu vanemale vennale Taivole, kes märkas nooremas vennas annet ja suunas teda muusika juurde. „Ta ei kiitnud kunagi ilmaasjata – ütles nii, nagu asjad on. Just tema tegi minust laulja,“ tunnistab Ivo.
Venna Temmet aga nimetab Ivo oma parimaks sõbraks. „Me räägime iga päev. See on suur rikkus, kui saad oma parima sõbraga kõik hinge pealt ära rääkida.“
Lapsepõlvekodu Kuressaare äärelinnas meenub talle kui turvaline pelgupaik. „Kui ema hüüdis sööma, oli see nagu kutse paradiisi,“ ütleb Ivo. „Olen väga õnnelik, et sain just seal kasvada.“
Loe Ivo Linna lapsepõlvemälestustest rääkivat täispikka artiklit siit!
Videolugu on valminud koostöös MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liiduga kampaania „Mis oleks, kui poleks kolmandaid?“ raames. Kampaania läbiviimist toetab sotsiaalministeerium.