Saates tuleb juttu sellest, kuidas koorimuusika on Eestis aastate jooksul muutunud ja püsinud. Kuldar Schüts toob välja, et huvi laulmise vastu pole kadunud kuhugi — seda näitab kas või laulupidude tohutu osalus. Küll aga teeb talle muret koorijuhtide nappus, eriti väljaspool suuri linnu. Samal ajal on selge, et laulda tahetakse endiselt ning tugevad kollektiivid tõmbavad inimesi ligi ka siis, kui parasjagu pole laulupidu ukse ees.
Kalamaja Segakoor on selle hea näide. Tegemist on ühe Eesti suurima segakooriga, kus laulab üle saja inimese ning kuhu soovijaid jagub igal aastal rohkesti. Kati Kask meenutab, et tema liitumise ajal ootas kooriga liitumist korraga ligi 70 huvilist. See näitab, et koor ei ole paljude jaoks mitte ainult muusikaline väljund, vaid ka kogukond, kuuluvustunne ja võimalus osa saada millestki suuremast.
Seekordne kevadkontsert viib koori aga tavapärasest teistsugusesse formaati. Kui enamasti seostub koorikontsert kiriku, kontserdisaali või kultuurikeskusega, siis nüüd kolib koor kinno. Mõte siduda kontsert Eesti filmimuusikaga sündis koori enda seest ning kasvas edasi ühiseks suuremaks projektiks. Nii ei ole tegu pelgalt kontserdiga, vaid audiovisuaalse tervikuga, kus tuttavad laulud saavad ekraanil kõrvale ka filmikatked ja visuaalsed seosed.
Just see annab ettevõtmisele erilise mõõtme. Nagu vestluses kõlama jääb, on paljud Eesti filmid saatnud mitut põlvkonda lapsepõlvest saadik. Mõni neist on olnud korraga hirmutav, naljakas, valus või armas, kuid peaaegu alati äratuntav. Ja kui nende filmide muusika kõlab elavas esituses, sünnib korraga nii äratundmine kui ka uus kogemus.
Oluline on ka see, et kontsert ei ole mõeldud ainult neile, kes peavad end koorimuusika sõbraks. Vastupidi — idee on kõnetada palju laiemat publikut. Need on laulud ja filmid, mis kuuluvad Eesti kultuurimällu ning milles on midagi tuttavat väga erinevas vanuses kuulajatele. Nii võib see olla ühtaegu elamus nii koorimuusika austajale, filmisõbrale kui ka inimesele, kes tahab lihtsalt veeta ühe sisuka õhtu tuttavate meloodiate saatel.
Saates avaneb ka koorielu teine pool — see, mida publik tavaliselt ei näe. Proovid, laagrid, ühised naljad, omavaheline energia ja see eriline hetk, kui keeruline lugu hakkab lõpuks päriselt kõlama. Just sealt sünnibki see tunne, mida publik lavalt kuuleb, aga mille taga on palju rohkem kui ainult noodid ja dirigendi käed.
Kalamaja Segakoori puhul lisab tervikule oma värvi ka rahvusvaheline koosseis. Kooris laulab lisaks eestlastele ka inimesi, kelle emakeel ei ole eesti keel, kuid kes õpivad ja esitavad eestikeelset repertuaari suure pühendumusega. See teeb koorist omamoodi väikese kultuurisilla, kus Eesti laul ja lugu jõuavad väga erineva taustaga inimesteni.
Piletitasku podcasti vestlusest jääb kõlama, et “Filmid laulavad” ei ole lihtsalt üks kevadkontsert. See on kohtumine Eesti filmiklassika, koorimuusika ja ühise kultuurimäluga. Ning võib juhtuda, et just see kooslus paneb publiku saalis mitte ainult kuulama, vaid ka kaasa ümisema.
Pileteid leiad Piletitaskust.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare