Erinevalt fikseeritud piletihindadest on uued lisatasud liikuvad. „Lisatasu ei ole jäädavalt fikseeritud, vaid arvutatakse perioodiliselt üle,“ selgitas Kompus. See tähendab, et kui nafta hind maailmaturul langeb, peaks kahanema ka lisatasu, kuid praeguses ebakindlas turuolukorras on suund pigem ülespoole.
Ettevõte püüab lööki pehmendada tegevuse optimeerimisega, kuid möönab, et kütuseostud toimuvad maailmaturu hindadega, mis dikteerivad kulupoole.
Laevakütuste turg on „punases“
Rahvusvahelised merendusportaalid (nt Ship & Bunker ja Lloyd’s List) viitavad mitmele tegurile, mis laevafirmasid pitsitavad.
Esiteks VLSFO (madala väävlisisaldusega kütus) hinnatõus. Standardne laevakütus on järginud toornafta barreli hinda, kallinedes märtsi esimese kahe nädalaga paljudes Euroopa sadamates (Rotterdam, Hamburg) üle 15-20%.
Tallink on üks piirkonna pioneere, kasutades oma uutel laevadel (MyStar ja Megastar) LNG-d ning katsetades biogaasi. Kuigi biogaas on keskkonnasõbralik, on selle tootmiskulud ja turuhind hetkel endiselt kõrgemad kui tavalisel maagaasil või diislikütusel.
Välisallikate andmetel on nõudlus taastuvate merekütuste (bio-LNG, metanool) järele hüppeliselt kasvanud, kuna EL-i heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) on muutnud saastamise ülikalliks.
Alates 2024. aastast on laevafirmad järk-järgult lülitatud EL-i heitmekaubandusse. 2026. aastaks peavad nad katma juba 70% oma emissioonidest kvootidega. See ongi see emissioonitasu, mida Kompus mainib. See ei ole enam valikuline kulu, vaid juriidiline paratamatus.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)