Tegu on ühe kättesaadavama mootorispordi vormiga, aga see lihtsus ei tähenda sugugi tagasihoidlikku tempot. Vastupidi. Võimsamad krosskardid suudavad mõnes olukorras pakkuda sellist kiirust ja jõudlust, mis paneb võrdlusi tooma isegi WRC-autodega.
Kui Skandinaavias on krosskart olnud tuntud juba 1980ndatest, siis Eestis hakati seda ala laiemalt märkama 2010. aastate alguses. Seekordses saates on stuudios külas edukas krosskardisõitja ja Krosskart24 üks eestvedajaid Laur Langeproon. Just tema oli koos isaga nende esimeste seas, kes krosskardi Eestisse tõid (et mitte öelda esimesed). Sellest ajast peale pole ta jõudnud mitte ainult sellel alal võistelda, vaid ka krosskarte toota, ala arendada ning luua võimalusi neile, kellel on huvi ja motivatsiooni krosskardiga ise lähemalt tutvust teha.
Saates räägime, mida see üha enam tähelepanu võitev ala tegelikult endast kujutab. Milline on krosskardi tehniline pool? Mis teeb selle juhtimise eriliseks? Kus lõppevad müüdid ja algab tegelikkus?
Laur Langeproon (vasakul). Foto: Erakogu
Samuti võtame ette krosskardi loo Eestis. Kuidas see ala siia jõudis, kuidas on see arenenud ning millised on Laur Langeprooni enda eredaimad mälestused selle spordi keskelt nii sõitja kui ka eestvedajana.
Juttu tuleb ka Krosskart24 projektist: milliseid võimalusi see Eestis pakub, kuidas aitab see ala kasvatada ning miks peab Langeproon oluliseks, et rohkem inimesi krosskardini jõuaks.
Ja muidugi jõuame lõpuks kõige olulisema küsimuseni: miks leiab Laur Langeproon, et just krosskart võibki olla parim mootorispordiala?
Pärast seda vestlust oli krosskardi miinuseid igatahes raske leida. Ja kuigi jutt liigub vahepeal ka krosskardi radadest kaugemale, jääb saatest kõlama üks väga selge tunne: sellest alast oleks võinud rääkima jäädagi.