Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Siim Tiidemann sõnas “Välisilmas”, et droonimüüri näol ei ehitata midagi füüsilist, vaid pigem luuakse kihte, kuidas õhuruumi rikkuvaid droone kiiresti tabada ja tuvastada. Ühtlasi selgitas Tiidemann, et Lõuna-Euroopa riigid, kes ei ole seni eriti pooldanud idatiivale droonimüüri loomist, võivad olla hirmul, et kogu Euroopa Liidu kaitseraha suunatakse tulevikus ainult itta.
Möödunud kolmapäeval toimunud Euroopa Liidu riigijuhtide kohtumise eel segasid tuvastamata droonid lennuliikluust Kopenhaageni lennujaamas. Riigijuhid arutasid seega Taani pealinnas droonimüüri rajamist.
Ühe osana kohtumisest arutati, millist nime peaks kandma Euroopasse rajatav nn droonimüür, mis Taani peaministri sõnul ei ole tegelikult üldsegi tähtis.
“Mind ei huvita tegelikult see nimi kuniks see töötab,” ütles Taani peaminister Mette Frederiksen.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Siim Tiidemann sõnas “Välisilmas”, et on Frederikseniga nõus.
“See nimi droonimüür tekitab sellise tunde, et justkui oleks tegemist millegi füüsilisega, kuigi tegelikult me peame ehitama lihtsalt erinevaid kihte, millega droone jälgida ja millega neid kinni püüda,” lausus Tiidemann.
Kõik riigijuhid ei ole aga nõus säärase lahendusega ning tundub, et üksmeelsuseni on veel pikk tee minna.
“Seal ülemkogul mingil määral arutati seda nime küsimust, aga tegelikult peamine teema seal oli ehk see, et kui idapiir on meil hetkel rohkem pihta saanud, siis see droonide oht tegelikult valitseb üle Euroopa. Ka lõunariikidel oli oma vaade sellele küsimusele. Nemad rääkisid palju 360 kraadi kaitsmisest ehk droonikate või droonivastane võimekus peaks olema kõikidel Euroopa riikidel, mida me oleme näinud ka siin Taani puhul. See oli teine aspekt. Kolmas küsimus oli muidugi rahas,” rääkis Tiidemann.
Lõuna-Euroopa riigid ei ole rahul, et idapoolsed riigid võivad kogu Euroopa ühise kaitseraha endale saada, et kindlustada turvalisus idanaabri ees.
“Ehk on seal teatud hirm, et kas edaspidi kogu kaitseraha suunatakse ainult itta, aga on ka selge, et see oht on meil praegusel hetkel kõige tõsisem ja neid intsidente on aina rohkem. Kusagilt peab hakkama selle Euroopa ühisprojektiga minema ja kõige loogilisem koht, kust alustada, on just idapiir,” ütles riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor.
Kuigi idatiival on selge piiriline probleem, siis räägivad riigijuhid endiselt, et otsus on keerukas, mis tekitab hirmu, et lahenduseni ei pruugitagi jõuda. Tiidemanni sõnul ongi protsess pikk, kuna kõik ülemkogu liikmed peavad jõudma konsensuseni.
“Liikmesriikidel on üldiselt erinevad huvid. Igaüks tegeleb ka enda huvide kaitsmisega ehk selles kaitse aspektis on oluline, et igaüks saaks osa sellest mingil kujul ja kõik riigid oleksid kaasatud. Ma arvan, et see on ka iseenesest täiesti mõistlik. Me peame ka arvestama, et praegusel hetkel oli see alles esimene selline põhjalikum arutelu droonimüüri osas ja ülemkogult reeglina ei oodatagi mingisuguseid väga selgeid otsuseid. Mõnes mõttes on ta selline auru väljalaskmise ja esmaste positsioonide kehtestamise koht. Sealt edasi alles need läbirääkimised algavad,” selgitas Tiidemann.
“Ülemkogu valdavalt otsustab ühehäälselt ehk kõigi 27 liikmesriigi vahel tuleb leida konsensus ja see konsensuse ehitamine võtab paratamatult aega. Kui meil oleks diktatuur, siis oleks väga lihtne öelda, et teeme otsuse ära ja liigume edasi, aga meil toimub see pikaldaste läbirääkimiste teel. Lõppkokkuvõttes oleme selle läbi ka tugevamad, et me need seisukohad kokku lepime,” sõnas Tiidemann.