Opositsioonisaadikute ettepanek nägi ette riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks.
Idee kohaselt pidi komisjoni ülesandeks olema selgitada välja ja anda hinnang, kas Elmar Vaherile, Eerik Heldnale ja Aivar Alaverele süüdistuse esitamine ja selle kaitsmine läbi kolme kohtuastme oli õiglane ning kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.
Põhiseaduskomisjon otsustas möödunud nädalal 21 riigikogu liikme ettepanekut häältega 5:1 toetada.
Täna jõudis ettepanek arutelule riigikogu täiskogu ette, kus Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ehk erikomisjoni mitte luua.
Reformierakonna seisukoha esitas Madis Timpson, kes leidis, et uurimiskomisjoni loomine ei ole põhjendatud. Tema sõnul on kriminaalasja õiguspärasuse hindamine kohtute ülesanne ning vaidlusalune juhtum on juba läbi vaadatud kõigis kohtuastmetes.
„Kui parlament hakkab hiljem hindama prokuratuuri otsuseid konkreetses kriminaalasjas, siis minus tekib see küll natukene küsimusi poliitilise sekkumise kohta õigusemõistmises,“ ütles Timpson, nimetades seda ohtlikuks pretsedendiks.
Keskerakonna nimel võttis sõna Peeter Ernits, kes toetas uurimiskomisjoni loomist. Ta rõhutas vajadust õigussüsteemi toimimist regulaarselt hinnata ning kutsus üles suuremale läbipaistvusele: „Rohkem valgust tuppa!“ Ernitsa hinnangul võiks parlamentaarseid uurimisi olla rohkem ning oluline on vaadata süsteemi toimimist laiemalt, mitte keskenduda üksnes konkreetsele kriminaalasjale.
Eesti 200 seisukohta esindas Ando Kiviberg, kelle sõnul ei ole uue uurimiskomisjoni loomine vajalik. Ta viitas olemasolevale julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile ning rõhutas selle rolli tugevdamist: „Kasutame ära need tööriistad, mis meil täna olemas on, ja kui me näeme, et need ei tööta, siis võime hakata uusi otsima.“ Samas pidas ta tõstatatud küsimusi tõsisteks ning edasist käsitlemist vajavaks.
Isamaa nimel kõneles Helir-Valdor Seeder, kes toetas uurimiskomisjoni moodustamist. Tema sõnul ei ole eesmärk kohtute tegevuse kontrollimine, vaid parlamentaarse järelevalve teostamine õiguskaitseasutuste üle. „Me ei teosta siin mitte kohtupidamist kohtute üle, vaid tahame teostada parlamentaarset järelevalvet eelkõige jõuametkondade üle,“ rõhutas Seeder, lisades, et komisjon aitaks teha vajalikke järeldusi ning suurendada avalikkuse usaldust.
Komisjoni mitteloomise poolt hääletas 44 ja vastu 14 riigikogu liiget.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare