Euroopa Liit on omalt poolt võtnud vastu Moldova kasvuplaani nime all 1,9 miljardi euro suuruse toetuspaketi, mille eesmärgiks on riigi majanduskasvu ja ELiga integreerumist kiirendada. Teisipäeval eraldas ühendus Moldovale fondist 189 miljonit eurot, tähistamaks 24 reformi õnnestunud elluviimist.
Võimaliku variandina ELi astuda on Sandu käinud välja ka mõtte taasühineda «suure venna» Rumeeniaga, mille osa oldi sõdadevahelisel perioodil enne, kui Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liit toonase Bessaraabia annekteeris. Moldova iseseisvus 1991. aastal.
Eelmisel nädalal avaldatud iData Barometer küsitlusest selgus, et 42,3 protsenti vastanutest toetaks naaberriigiga taasühinemist, samal ajal kui 47,7 protsenti oleks selle vastu. Samas tõdes 17,1 protsenti vastanutest, et just riigipea hiljutine seisukohavõtt on ka kallutanud neid taasühinemise toetamise poole.
«Me oleme oma julgeoleku pärast väga mures. Moldovas on täna ohutu just suures osas tänu Ukraina rahva vastupidavusele ja vaprusele, kuid me näeme, mis maailmas toimub: mõned osapooled ei austa rahvusvahelist korda täielikult, Moldova on väga riskantses olukorras,» tõdes Sandu Postimehe küsimusele, kas taasühinemist Rumeeniaga kaalutakse võimalusena ELiga liituda.
«Oleme demokraatlik riik, selliseid otsuseid saab vastu võtta ainult demokraatlikul teel. Niikaua kui ei ole selleks enamust, on see teoreetiline võimalus. Kuid ei tea, kuidas käitutaks, kui julgeolekuolukord halveneb,» lisas ta.
Mida teha Transnistriaga?
Moldova kandidatuuri varjutab riigi idaosas rohkem kui 4000 ruutkilomeetri suurune Dnestri jõe vasakkaldal asuv Transnistria piirkond, kuhu Chișinău võimude käed ei ulatu. Tunnustamata territooriumil – mida kohalikud võimud nimetavad Pridnestrovijeks – asub endiselt ligikaudu 1500 Vene sõdurit, kellest arvatakse olevat mõnisada veel lahinguvõimelised.
Vene väed on olnud seal alates 1990. aastate algusest ning praegu ei paista üheselt mõistetavat lahendust, kuidas nad sealt minema peletada või saada ühte jalga käima teise kalda keskvõimuga.
Tiraspoli saabudes on tegemist justkui teise reaalsusega. Paljud noored käivad küll üle jõe Chișinăus tööl, ent sidemed välismaailmaga on kohalik nukuvõim jõudsasti läbi lõiganud. Piirkonna suurima linna tänavaid ilmestavad austusavaldused Nõukogude Liidu «kangelastele», ning tank-monument kirjaga «Za rodinu!» (tõlk. Kodumaa eest!), taamal kõrgumas Vene õigeusu kiriku kuplid. Kohaliku parlamendihoone ees heidab pilgu linnale mitme meetri kõrgune Lenin. Transnistria poodides arveldatakse kohalike rubladega, lääne maksevahendid seal ei tööta.
Moldova peaminister Alexandru Munteanu oli optimistlik, et järgnevate aastate jooksul suudetakse siiski Transnistria-küsimus lahendada. «See suuresti sõltub muidugi sellest, kuidas laheneb sõda Ukrainas, kuid see on võimalik,» märkis valitsusjuht lootusrikkalt.
Tiraspoli tänavapilt. Iga aasta 2. septembril peetakse n-ö iseseisvuspäeva, millega tähistatakse lahkulöömist Moldovast 1990. aastal. Foto: Margus Paaliste
Sealjuures arvatakse, et erinevalt teisest probleemsest piirkonnast, turgi rahvakilluga autonoomsest Gagauusiast, kus viimasel euroreferendumil hääletas Brüsseli tee põhiseadusesse raiumise vastu suisa 95 protsenti elanikest, vaatavad Transnistria elanikud Euroopa Liidu poole positiivsemalt, tõdes enda sõnutsi üle tuhande korra Ukrainas käies üle tuhande korra Transnistria administratiivpiiri ületanud valitsusjuht.
«Inimesed on seal üsna mõistlikud ja pragmaatilised. Isegi osa arvamusküsitlusi näitab, et kindlalt kolmandik inimesi toetaks integratsiooni Euroopaga. Ja see on pärast kõike seda Vene propagandat ja ajupesu,» märkis Munteanu.
Kuna sõjaline rusikas vähem kui protsendise kaitsekulutuse määra ja kõigest 6500 sõduriga on nõrgavõitu, üritab Chișinău kasutada majanduslikke hoobasid, et piirkonda endale lähemale tuua.
Ametlikud diplomaatilised kõnelused on pärast täiemahulise invasioonisõja puhkemist Ukrainas taandunud Chișinău ja Tiraspoli esindajate omavahelisteks jutuajamisteks, mida vahendab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE). Varem oli neisse kaasatud ka Ukraina ja Venemaa, vaatlejatena osalesid ka Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid. Moldova võimud peavad nn 1+1 formaati isegi tõhusamaks, kuna see on aidanud Moskva mõjuvõimu vähendada.
Alustatud on maksusüsteemi ühtlustamisega, samuti asub Moldova keskvõim koguma makse, mis laekuvad Dnestri vasakkaldal asuvatelt ettevõtetelt, et seda piirkonna arendamiseks mõeldud projektideks kasutada.
Tiraspolis asuva Transnistria parlamendihoone ees kõrgub Lenini kuju. Foto: Margus Paaliste
Peaminister võrdles olukorda külma sõja ajal lõhenenud Saksamaaga, mille kaks eri piirkonda oli vaja kokku tuua. «Transnistriaga saab see olema palju kiirem, ma arvan, aga jah, see võtab aega,» tõdes Munteanu, kelle sõnul nähakse aina enam sealse piirkonna elanikke taotlemas Moldova kodakondsust, reisimas üle separatistliku regiooni piiride paremat elu otsima.
«Nad on lõpuks aru saanud, et tasuta lõunaid ei ole olemas ja tasuta gaas, mida nad said vastutasuks oma separatistliku hoiaku eest, on otsa lõppenud, ja ma arvan, et paljud neist saavad aru, et nad on vea teinud,» märkis peaminister. Sarnaselt presidendile ei paku ka valitsusjuht kindlat plaani, mis võimaldaks Moldova ELi teel seisva suure rahnu kõrvale veeretada.
«Muidugi tahaksime selle probleemi lahendada nii pea kui võimalik. Samal ajal tahame tagada, et see ei oleks takistuseks meie ELiga ühinemisel. Ma arvan, et praegu on mõlemad stsenaariumid võimalikud. Aga ma loodan, et näeme lõpuks tunneli lõpus valgust, nii et Transnistria integreerimine toimub varem kui meie ühinemine ELiga,» lisas Munteanu.