«Jooksuaeg paneb muidu vaikse looma paarilist otsides häälitsema. Testosteroon möllab täiega,» kommenteeris rajakaamera omanik Toomas Näär.
Kuula videost, kuidas kõlab ilvese pulmalaul:
Ilvese nn pulmalauluks kutsutakse tema paaritusaja häälitsusi, mida on kõige tõenäolisem kuulda talve lõpus ja varakevadel. Muul ajal on ilves üpriski hääletu ja inimsilma eest varjus, kuid jooksuajal muutub ta oluliselt häälekamaks.
«Veedan palju aega looduses, aga tavakaameraga ei saa seda lähedust ja loomulikku olemist. Rajakaamera annab hea pildi ja eales ei tea, kes pildile jäänud on,» lisas ta, miks rajakaamerad talle huvi pakuvad.
Tavaliste metsaasukate kõrval on Nääri kaamera ette jäänud ka väga haruldasi loomi. Näiteks mullu oktoobris õnnestus kohtuda invasiivse võõrliigi esindaja tähnikhirvega. Loe pikemalt SIIT.
Ilves muutub aktiivseks
Keskkonnaamet annab teada, et jooksuaja perioodil muutuvad ilvesed aktiivsemaks ja võivad tavapärasemast sagedamini sattuda ka inimeste lähedusse.
Keskkonnaameti sõnul on ilves uudishimulik ja ettevaatlik; peamiselt hämaras ja öösel aktiivne; inimesele ohutu, sest hoiab inimesest pigem eemale ning kaob enamasti enne, kui inimene teda märkab. Küll aga ei oska ilves karta autosid ja hooneid, mistõttu võib ta aeg-ajalt sattuda õuealadele või teede äärde.
Kui sinu kodu ümbruses liiguvad ilvesed, soovitab keskkonnaamet hoida lemmikloomad koidu-, videviku- ja öötundidel siseruumis või turvalises aedikus ning hoida toidujäätmed ja lemmikloomatoit kinniselt, et mitte harjutada metsloomi lihtsa toidulaua läheduses viibima.
Ilvest kohates tasub jääda rahulikuks ja rahulikult taanduda.
Kui leiad ilvese murtud lemmik- või karilooma, palub keskkonnaamet sellest kindlasti teada anda tööajal telefonil 662 5999 või e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee, muul ajal riigiinfo telefonil 1247.