Ohuprognoosi tulemusel määratakse prioriteedid, mille alusel tehakse sihipäraseid kontrolle, nõustamisi ja teavitustegevusi, tuvastatakse võimalikud puudused ja tehakse ettekirjutusi nende kõrvaldamiseks.

Terviseameti peadirektori asetäitja Erkki Osolaineni sõnul tähendab terviseameti järelevalve tegemist nii ohuennetuse kui ka ohutõrje üle. «Juba ilmnenud probleemidele reageerimise kõrval pöörame suurt tähelepanu riskide varajasele tuvastamisele ja ennetamisele. Meie eesmärk on pakkuda süsteemset, läbimõeldud ja nõustavat järelevalvet, mis aitab ennetada laiaulatuslikke terviseriske ning tagada ühiskonnale turvalise arengukeskkonna,» ütles Osolainen.

2026. aasta ohuprognoosi kohaselt keskendub Terviseamet järelevalves järgmistele valdkondadele:

  1. Vee terviseohutus – jälgitakse joogivee- ja mineraalveekäitlejate, ujulate ning veekeskuste tegevust, arvestades nii kasutajate arvu, objektide suurust kui ka järelevalve varasemaid tulemusi. Eesmärk on tagada, et teenuste tarbijad oleksid kaitstud võimalike terviseriskide eest.
  2. Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutus – terviseriski hindamisel arvestatakse teenuste iseloomu, tarbijaskonna haavatavust ning varasema järelevalve käigus tuvastatud puudusi. Eelkõige pööratakse tähelepanu laste, noorte ning teiste haavatavate sihtrühmade õppe-, kasvu- ja elukeskkonna ohutusele, et ennetada võimalikke terviseriske.
  3. Toodete terviseohutus – regulaarse järelevalve alla kuuluvad biotsiidid, kemikaalid ja kosmeetikatooted, mille nõuetele mittevastavus võib ohustada inimeste tervist. Järelevalve planeerimisel arvestatakse toodete kasutusotstarvet, sihtrühma, võimalikke terviseriske ning teostatud kontrollide tulemusi ja Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi Safety Gate teavitusi.
  4. Iluteenuste terviseohutus ning balneoloogilise ravimuda ja turba kvaliteedi hindamine – järelevalve fookus on iluteenuste osutamise hügieeninõuete täitmisel ning teenustega seotud spetsiifiliste terviseriskide ennetamisel. Senine järelevalve on näidanud, et ligikaudu kolmandikul teenuseosutajatest esineb puudusi hügieeninõuete täitmises, mistõttu on vajalik järelevalvemeetmete järjepidev rakendamine.
  5. Nakkushaiguste immunoprofülaktika – immuniseerimist läbiviivate tervishoiuteenuse osutajate tegevust kontrollitakse eelkõige andmete kvaliteedi ning riikliku immuniseerimiskava täitmise osas. Täpsed ja ajakohased andmed ning nõuetele vastav tegevus on nakkushaiguste leviku ennetamiseks kogu ühiskonnas hädavajalikud.
  6. Tervishoiuteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja tegutsemisõiguse järelevalve – tähelepanu pööratakse nii konkreetsetele tervishoiuteenustele kui ka tervishoiuteenuse osutamisel kehtivatele nõuetele. Eelkõige on fookuses tervishoiuteenuse osutajate dokumenteerimiskohustuse täitmine ja andmete edastamine tervise infosüsteemi.

Ohuprognoos on dokument, mida vajaduse korral ajakohastatakse, arvestades uusi andmeid ja muutunud riske. See aitab järelevalvetöös aega, tööjõudu ja raha paremini kasutada ning keskenduda prioriteetsetele valdkondadele. Järjepidev riskihindamine ja sihipärase järelevalve mõte võimalikult hästi kindlustada Eesti elanike tervist ja ohutust.