Iga neljas Eesti noor vanuses 14–19 ei liigu regulaarselt isegi kord nädalas, selgus Samsungi tellitud ja Norstati läbi viidud uuringust, kirjutab BNS.
Kuigi kolmveerand koolinoortest on vähemalt kord nädalas füüsiliselt aktiivsed, ei vasta enamik neist Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele, mille järgi peaksid kuni 17-aastased liikuma iga päev vähemalt 60 minutit.
“Suur osa noori liigutab end päeva jooksul aktiivsemalt ainult tänu koolitundidele, sest sageli on just kehaline kasvatus või liikumisõpetus nende ainus kindel liikumisvõimalus,” selgitas Solve for Tomorrow programmi juht Egle Tamelyte. “Liikumine ei ole oluline ainult sportliku vormi hoidmiseks, vaid mõjutab ka vaimset heaolu, keskendumisvõimet ja üldist arengut. Kui liikumine jääb tagaplaanile, võib see avaldada mõju noorte arengule ja õpitulemustele.”
Uuringust selgus, et peamised noorte füüsilist aktiivusust pärssivad tegurid on motivatsiooni- ja ajapuudus. Tegurite mõjud süvenevad vanuse kasvades – kui 15-aastastest tõi ajapuuduse välja 34 protsenti ja motivatsioonipuuduse 36 protsenti, siis 18-aastaste seas on need näitajad juba vastavalt 60 protsenti ja 47 protsenti.
Vanuse kasvades huvi sportimise vastu suureneb. Kui 15-aastastest polnud sportimisest huvitatud 17 protsenti vastanutest, siis 18-aastaste seas oli see näitaja vaid 10 protsenti.
“Noored ei väldi füüsilist aktiivsust seetõttu et neil puudub huvi, vaid nende igapäevased kohustused võtavad järjest suurema osa ajast,” ütles Tamelyte. “See on koht, kus nutikad digilahendused saaksid aidata – näiteks liikumisampsude igapäevaellu lõimimine, mille sooritamiseks ei pea spordisaali minema.”
Kõige populaarsemaks liikumisviisiks osutus jalutamine või jooksmine, millega tegeleb regulaarselt 39 protsenti noortest. Järgnesid jõu- ja fitnesstreeningud 34 protsenti, jalgrattasõit 21 protsenti ja tantsimine 12 protsenti. Pallimängud – jalgpall, korvpall ja võrkpall – olid võrdselt populaarsed, igaühega tegeles 8 protsenti vastanutest.
Tendentsina on märgata, et vanuse kasvades kaldutakse üha enam individuaalsete treeningute poole, samas kui meeskonnaspordialad jäävad tagaplaanile. Näiteks tegeles jalgpalliga 15-aastastest 10 protsenti, kuid 18-aastastest vaid 5 protsenti. Seevastu jõutreeningutega tegeles 15-aastastest 23 protsenti, 18-aastastest aga juba 43 protsenti.
“Tõenäoliselt on sellise suundumuse taga asjaolu, et grupitreeningud toimuvad kindlatel kellaaegadel, kuid vanuse kasvades suureneb noorte ajasurve – individuaaltreeninguid saab aga teha endale sobival ajal,” selgitas Tamelyte.
Uuring viidi läbi Solve for Tomorrow ideekonkursi raames, mille eesmärk on julgustada noori looma tehnoloogiapõhiseid lahendusi, mis aitaksid inimestel rohkem liikuda ja sportida. Programmi tänavune fookus on inspireeritud Milano Cortina 2026 taliolümpiamängudest, ühendades spordi ja tehnoloogia.
Samsungi ideekonkurss kutsub 9.–12. klassi noori moodustama 3–5-liikmelisi tiime ja esitama oma idee. Eesti parimad pääsevad edasi Baltikumiülesele finaalvõistlusele ning auhinnafond on 16 000 eurot. Oma meeskonna saab registreerida kuni 7. oktoobrini veebilehel www.solvefortomorrow.ee.
Samsungi tellitud uuringu viis läbi uuringufirma Norstat, mis küsitles Baltikumis augusti jooksul kokku 934 õpilast.