Hange.ee keskkonnas läbi viidud küsitlusele vastanutest vaid 17 protsenti märkis, et sõlmib ehitajaga alati kirjaliku lepingu ja 24 protsenti teeb seda ainult suuremate tööde puhul. See tähendab, et vähem kui viiendik vastanutest sõlmib alati lepingu, olgu tegemist suurema või väiksema ehitustööga.
30 protsenti vastanutest tunnistas, et nad ei ole kunagi ehitaja või remonditööde ettevõttega kirjalikku kokkulepet sõlminud. Veel 19 protsenti märkis, et kuigi nad pole lepingut teinud, on nad mõelnud, et tegelikult peaks seda tegema. 10 protsenti vastas, et on mõnel korral lepingu sõlminud, kuid pigem harva.
Kui need numbrid kokku panna, joonistub välja muster: enam kui pooled ehitustööde tellijad kas ei sõlmi lepingut üldse või teevad seda väga harva. Arvestades, et Eestis tehakse iga kuu tuhandeid ehitus- ja remonditöid, viitab see laialt levinud probleemile. Miks see aga on probleem ja miks lepinguid ei sõlmita?
Probleemid algavad tavaliselt suulistest kokkulepetest
Viimastel aastatel on meedias korduvalt kajastatud juhtumeid, kus ehitustööd on jäänud pooleli, raha on ette makstud, kuid töö tegija on kadunud või tehtud töö kvaliteet ei vasta kokkulepetele.
Paraku on selgunud, et ka kirjalikku lepingut pole olnud või viidatakse suulistele kokkulepetele. Sellistes olukordades muutub vaidlus keeruliseks ja ilma kirjaliku dokumendita taandub kõik sõna sõna vastu olukorrale. Need on näited elust enesest, kus mingisugunegi paber oleks andnud kannatanutele võimaluse nõuda kas raha tagastamist või tööde ümbertegemist.