Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et eelnõu eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. „Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast ja sellest tingitud tarnehäiretest maailmaturul, on energiahindade järsk tõus loonud uue majandusliku keskkonna, kus varasemalt planeeritud maksutõusude rakendamine algsel kujul ei ole otstarbekas,“ selgitas Akkermann.
„Energiakandjate aktsiisitõusupäev on tulevalt kehtivast seadusest 1. mai. Kui see olnuks 1. juuli, siis võinuks ära oodata kevadise majandusprognoosi ning täpselt eelarve ja eelarvestrateegia enne paika timmida. Käesoleval juhul aga on otstarbekas loobuda maksutõusust enne kui see kehtima hakkab,“ ütles Akkermann. „Aeg surub peale, mistõttu menetleme eelnõu kiirendatud tempoga,“ lisas ta. Akkermann nentis, et kõnealuse maksulangetuse kulu eelarvele ei ole suur, jääb veerandi protsendi kanti. „Tõsi, eelarve on kaitsekulude järsu tõusu tõttu ülimalt pingeline. Siiski on aasta lõpuni veel minna ning vajadusel saab lisaeelarvega vastavalt kevadisele majandusprognoosile korrektuure teha.“
Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut pidas samuti vajalikuks menetleda eelnõud kiirendatud korras, et seadus saaks jõustatud enne 1. maid. „Eelnõu muudatused tulenevad vajadusest tagada majanduslik stabiilsus olukorras, sest jaemüügihinnad reageerivad globaalsetele kriisidele kiiresti,“ märkis Sikkut ja lisas, et riigil on vaja kiiresti astuda samm, et vältida täiendavat maksukoormuse lisandumist. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet olukorras, kus regiooniüleselt hinnad kasvavad.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (7)