Diislikütuse hinnatõus on varasemaga võrreldes 10 s/l. Varasem rekord pärines 9. märtsist 2022, kui diislikütuse postihind tõusis 2,059 €/l-ni. Bensiini hind tõusis 1,899 €/l tasemele, tõus varasemaga võrreldes 2 s/l. Bensiini rekordiline hinnatase ei ole tänaseks veel ületatud.
Maailmaturuhinnad on pärast sõja algust tõusnud märksa rohkem, mistõttu jäävad tanklahinnad endiselt maailmaturu hinnatõusule alla.
Kütusekspert ja Terminali juhatuse liige Alan Vaht sõnab sotsiaalmeedias: „Olen päris kindel, et paari tunni pärast on tanklate postihinnad tihedama konkurentsiga piirkondades juba 2-5 senti langenud.“
Vaht lisab Ärilehele, et diislikütuse hinna järsk tõus üle kahe euro liitri kohta tulenes eelkõige viimaste päevade erakordsest hinnahüppest maailmaturul. Diislikütuse hind on võrreldes nädala algusega tõusnud 225 dollarit tonni kohta ehk 20,4 senti liitri kohta, mis tähendab väga kiiret ja ulatuslikku hinnasurvet ka jaehindadele.
Diislikütuse maailmaturuhind on võrreldes sõjaeelse nädalaga lausa 111 protsenti tõusnud.
Vaht kinnitab, et tegemist on ajaloolise rekordiga ning diislikütuse hind ei ole varem olnud nii kõrge ei Eestis ega ka maailmaturul. Varasem rekord pärines 2022. aastast, kuid praegune tase ületab selle. Lisaks mõjutavad tanklate lõpphinda maksud. Vahepeal on tõusnud nii aktsiis kui ka käibemaks, mis on suurendanud hinnasurvet võrreldes varasemate rekordperioodidega.
Samas toob Alan Vaht esile, et Eesti jaehinnad ei ole tegelikult tõusnud nii kiiresti, kui maailmaturu hinnad eeldaksid. Diisli postihinnad on maailmaturu hindadest 13,5 senti maas ehk arvutuste järgi võiks maailmaturu põhjal diisli hind tanklates ulatuda juba umbes 2,21 euroni liitri kohta.
Terminali juhatuse liige ei välista, et hinnad võivad jätkuvalt tõusta, kuid rõhutab, et lõplik mõju sõltub mitmest tegurist. Ühelt poolt survestab turgu kõrge maailmaturuhind. Teisalt pidurdab hinnatõusu kohalik konkurents, mis on tarbijale seni mõjunud pigem soodsalt, tõdeb kütuseekspert.
Tema hinnangul on Eesti turul näha pidevat hinnasõda, mistõttu hinnad kõiguvad kiiresti ning postihinnad ei pruugi peegeldada tegelikku kütusehinda. Näiteks võivad hinnad nädalavahetustel või konkurentsitihedamates piirkondades ajutiselt mitme sendi võrra langeda. Seetõttu leiab Vaht, et üle kahe euro tõusnud hinnad ei pruugi püsima jääda, vaid võivad lähiajal taas langeda.
Tarnehäired ja napid varud hoiavad hinna laes
Turul on toimunud ka anomaalia, kus diislikütuse hind on Iraani konflikti alates kihutanud tanklates bensiini hinnast mööda. ERR kirjutas, et kuigi diislikütuse hind on Eestis ka varem bensiinist kõrgem olnud, ei ole see ajalooliselt tavapärane olukord. Hinnatõusu peamine põhjus on praktiliselt suletud Hormuzi väin, mille kaudu eksporditi väga palju just diislikütust, mida tootsid Pärsia lahe ääres asuvad rafineerimistehased. „Ja seda tarbiti Euroopas ja nüüd, kus kõik see eksport on sealt praktiliselt kinni, siis see on ka peamine põhjus, miks diislikütuse maailmaturu hind on kasvanud 65%-i, toornafta hind 45%-i ja bensiini hind 43-44%-i,“ lausus Terminali juhatuse liige Alan Vaht.
Olukorda halvendab asjaolu, et tavalisest külmema talve tõttu tarbiti Euroopas palju kütteõli, mis vähendas diislikütuse varusid. Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi märkis, et nappide varude korral piisab juba väikesest tarneriskist, et hind turul kiiresti üles liiguks. Hinna langemine võtab kütusemüüjate sõnul tõenäoliselt mitu kuud. Vahti sõnul toob peagi saabuv suvine diisel hinnaleevendust 2,5 senti liitri kohta, kuid Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna nentis, et geopoliitiliste riskide tõttu ei pruugi jaehind tarbija jaoks märgatavalt langeda.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (148)