Soovin liidu nimel vabandada kõigi sektori inimeste, tööandjate, töötajate ees, liitu nõustanud inimeste ja organisatsioonide ees, et me ei suutnud igapäevaste töödokumentide digitaalset arhiivi paremini kaitsta. Hindame organisatsioonina kõrgelt ekspertide nõu, oleme seda aegade jooksul kasutanud ning kavatseme ka edaspidi lähtuda parimast teadmisest ja ekspertiisist, mille toel sektori käekäiku ja konkurentsivõimet edendada.
EMPL on läbipaistev organisatsioon, kes esindab oma liikmete huve, on rahastatud liikmetasudest ja kommunikeerib avalikult taotletavaid eesmärke. Nendeks on konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, jätkusuutlik metsamajandus ja puidu kättesaadavus, puidukasutuse edendamine ning erialase hariduse ja teaduse toetamine. Metsa- ja puidutööstus pole kunagi varjanud, et seisame sektori jätkusuutlikkuse eest nii otsustajate kui ka avalikkuse ringis. Samuti ei küsi me erikohtlemist, vaid selget arusaama, et tegemist on valdkonnaga, mille panus ulatub igasse Eesti nurka.
Paljuräägitud ja praeguste aktsioonide põhjuseks peetud 70/30 maakasutuse jaotus ei ole sektori „maksimaalne soov“, vaid kompromiss. Metsarikaste võrdlusriikide Rootsi, Läti ja Soome analüüs näitab, et majandatavate metsade osakaal püsib seal keskmiselt 85% juures. Euroopa Liidu Elurikkuse strateegia suunis kaitsta Euroopas 30% pindalast ei tähenda, et see oleks ainuüksi metsamaa, vaid hõlmatud peab olema kogu maismaa ja ka meri. Võtta kaitse alla 30% maismaast on küll Euroopa Liidu elurikkuse strateegia miinimum, kuid seegi eesmärk on Eesti jaoks väga ambitsioonikas ja mõjutab paratamatult maamajanduse käekäiku.
Me võime võtta Euroopast tulevad suunised maksimaalselt üle ja demokraatlikult otsustada, et oleme teistest Euroopa riikidest palju keskkonnahoidlikumad, kuid sellega koos tuleb ka otsustada, kuidas tagada maapiirkondade elujõud, ekspordi- ja maksutulu asendamine või kulude kokkuhoid. Kui aga suudame hoida tasakaalu ja pakkuda sektorile stabiilset tegutsemiskeskkonda, on võimalik saavutada olukord, kus Eesti metsad on hoitud, majandus toimib ja kogukonnad elujõulised. See oleks edulugu, millest võidaks kogu Eesti ühiskond.
Et selle vastu praegu sedavõrd agaralt võideldakse, tekitab küsimuse, kelle huvides on vastanduda taastuval loodusvaral põhinevale kohalikule tööstusele. Eriti praeguses ebakindlust täis maailmas, kus peaksime tagama oma oluliste majandusharude toimivuse ja ressursikindluse. Eelkõige õõnestab see kampaania rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise erasektori ja tasakaalus regionaalpoliitika alustalasid.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)