Näiteks selle pärast, et see oli esimene bänd üldse, mida oma fänniteekonna alguses kontserdil nähti. Või pelgalt selle pärast, et selle ansambli esinemised on lihtsalt nii paganama lahedad ja lähevad iga korraga aina lahedamaks, et ainuüksi mõte kontserdist muudab nii õnnelikuks, et tahaks surra. Saksa ansambel Lord Of The Lost on minu jaoks selline bänd.
