Olgugi, et Auvere akusalvesti oma 53 megavatt-tunnise salvestusmahuga katab ligikaudu 2–3 protsenti Eesti keskmisest tunnitarbimisest, on tegu Eesti elektrisüsteemi viimase aja olulisima uuendusega. Lähiaastatel näeme salvestuslahenduste kasvu, mis on võrreldav aastatetaguse päikesepaneelide buumiga, kirjutab Kristjan Kuhi.
Auvere akusalvesti on pilootaku ning seni suurim omataoline seade Eestis, mis käivitati vahetult enne Balti riikide desünkroniseerimist Venemaa elektrivõrgust.
Aku kasutamine on võimaldanud piirata hinnakõikumisi ning aidanud hoida süsteemi stabiilsena ka keerulisemates olukordades, näiteks tiputarbimise või ootamatute katkestuste korral. Selle töökindlus ja kiire reageerimisvõime on aidanud vältida olukordi, kus elektrisüsteemi tasakaalus hoidmisest tingitud kõrgemad kulud kanduksid edasi lõpptarbijale.
Reageerimiskiirus on kriitilisema tähtsusega kui mahutavus
Valmimisest alates on Auvere akusalvesti ligi kaheksa kuu jooksul tarbinud võrgust 16,4 GWh ja andnud võrku tagasi 15 GWh elektrit (1,4 GWh moodustab omatarve). Selline efektiivsus näitab, et aku suudab pakkuda süsteemile olulist tuge ilma liigset energiakadu tekitamata.
Auvere akusalvesti on Eesti elektrisüsteemi toetanud peamiselt reguleerimisturgudel, pakkudes kiiret reageerimist ja aidates hoida süsteemi tasakaalus. Nimelt peab igas toimivas elektrisüsteemis olema tagatud tarbimise ja tootmise tasakaal ning sellisel juhul püsib süsteemi sagedus 50 hertsi juures.
Ühtlasi on tegu hetkel ainsa varaga Eestis, mis suudab pakkuda suuremas mahus sageduse hoidmise (FCR) teenust. Selle teenuse puhul peab seade elektrisüsteemis esinevatele sageduse kõikumistele reageerima millisekunditega.
Alates vastava turu avanemisest veebruaris on Auvere aku suutnud katta tervelt 29 protsenti kogu Balti riikide FCR-turu vajadusest. Selleks jälgib süsteem igal sekundil elektrisüsteemi tasakaalu ning vastavalt vajadusele annab sinna elektrit juurde või tarbib seda ära.
Kuivõrd inimene ei suudaks aku juhtimise otsuseid piisavalt kiiresti teha, juhib aku tööd automaatne juhtimistarkvara, mis arvestab olukorda elektriturul. Kusjuures sama tarkvaraga on võimalik reguleerimisturgude tarbeks juhitavaks muuta ka tuule- ja päikeseparke.
Salvestite roll elektrisüsteemi stabiilsuse tagamisel
Lisaks sageduse hoidmisele osaleb aku ka teistel reguleerimisturgudel (automaatne sageduse taastamise reserv (aFRR) ja manuaalne sageduse taastamise reserv (mFRR)), mis seisavad samuti elektrisüsteemi stabiilsuse tagamise eest, kuid ei nõua nii kiiret reageerimist.
Auvere aku turupakkumised on neil turgudel olnud sageli viimased aidanud seega reguleerimisteenuse hinda kontrolli all hoida. See omakorda avaldab positiivset mõju bilansienergia hinna kujunemisele ning aitab vähendada kogu süsteemi tasakaalustamiskulusid.
Väiksem bilansienergia ja tasakaalustamise kulu soodustab näiteks täiendavaid taastuvenergia investeeringuid ning võimaldab elektrimüüjatel oma klientidele pakkuda ka soodsama hinnaga elektrit.
“Selliste lahenduste laiem kasutuselevõtt aitaks suurendada energiajulgeolekut, toetada taastuvenergia integreerimist ning vähendada sõltuvust fossiilkütustest.”
Auvere akusalvesti piloot on meile kinnitanud, et salvestuslahenduste ning sellega käsikäes käiva targa juhtimistarkvara kasutuselevõtt pakub reaalseid ja mõõdetavaid kasusid nii süsteemi töökindlusele kui ka tarbijate rahakotile. Selliste lahenduste laiem kasutuselevõtt aitaks suurendada energiajulgeolekut, toetada taastuvenergia integreerimist ning vähendada sõltuvust fossiilkütustest.
Lisaks ei saa salata, et kõige selle juures teenib kõikidel turgudel aktiivselt osalev akusalvesti omanikule ka arvestatavat tulu. Augustikuu hinnaanalüüsi põhjal teeninuks 1 MW võimsuse ning 2 MWh mahutavusega akupank vaid päev-ette turul kaubeldes ligikaudu 9900 eurot. Kui sama salvesti osalenuks ka teistel energiaturgudel (erinevatel sagedusreservide turgudel ning päevasisesel turul) võiks augustikuu tulu ulatuda kuni 75 000 euroni, mis on 7,6 korda rohkem.
Tõsi, iga järgneva salvestusvõimsuse turuletulekuga see tulu mõnevõrra kahaneb, kuid praegune salvestusturg on siiski veel lapsekingades. Olukord on võrreldav päikeseenergia buumi eelse ajaga aastal 2018, kui esimesed reageerijad said ka suurima võidu.
Kuivõrd salvestustehnoloogiate hind on piisavalt langenud ning efektiivsus samal ajal kasvanud, siis näeme tõenäoliselt lähiaastatel ka salvestuslahenduste buumi. Oma rolli mängivad selles kindlasti ka toetusmeetmed. Auvere pilootaku kogemus kinnitab, et selliste lahenduste arendamine ja populariseerimine võiks olla oluline osa Eesti energiapoliitikast ka tulevikus.