“2006. aastal läksin Hollandisse õppima. Pärast õpinguid Tartu Elleri muusikakoolis toimusid Tartus meistrikursused, kuhu tulid kaks õppejõudu Haagi Kuninglikust Konservatooriumist. Mulle meeldis see, kuidas nad laulukunstist rääkisid ja õpilastega suhtlesid, lendasin Hollandisse, tegin sisseastumiskatsed ja sain sinna õppima. Seal tegin bakalaureuse ja magistri,” selgitas ooperilaulja Kadri Tegelmann, kuidas ta sattus Hollandisse, kus ta elab juba 15 aastat.
Kadri on vabakutseline ooperilaulja. “Mul on hollandlasest elukaaslane, kes on samuti vabakutseline ooperilaulja ja kaks last, tütar kolme- ja poeg kuueaastane.”
Oluliseks mõjutajaks lauljateel sai Jõgeva muusikakooli õpetaja Ingrid Orgulas
Kadri ema Tiina Tegelmann on Jõgeva kandi kultuurielu vedanud eri rollides juba 1980. aastate algusest. Omal ajal lõi ta Palamuse amatöörteatri, kus käis lavastamas ka vanemuislane Raivo Adlas. “Eesti harrastusteater oli toona kõrgelt hinnatud, nii Kadri kui ka tema vanem õde Liisi on mõlemad seal käinud,” meenutas Tiina.
“Kadri mõjutajaks oli ka Jõgeva muusikakool, kuhu ta läks õppima väga rasket pilli viiulit. Me oleme ülivõrdes tänulikud Ingrid Orgulasele, kes uskus viimse hetkeni, et Kadri hakkab laulma, sest paljud ei uskunud seda,” ütles Tiina.
Tiina on pärit põllumeeste perekonnast ja tal on kaks vanemat venda. Tiinale meeldis väga esineda, aga ta ei jaganud seda oma ema-isaga, sest tema vanemad tegid hommikust õhtuni tööd ja ta nägi neid vähe. “Vanemad õpetasid mind tööd tegema. Need suvised tööülesannetega kirjad, mida vanemad lauale jätsid ja mis pidi päeva jooksul tehtud olema, porgandipeenar ära rohida, köögipõrand ära pesta, on mind mõjutanud kogu elu,” ütles Tiina.
Laps pandi tuppa luku taha, et ta vajalikud majapidamistööd ära teeks
Tiina meenutas, et kui ta oli veel väike ega käinud koolis, pandi ta ühte tuppa koos töö tegemiseks vajalike asjadega ja uks keerati lukku. “Ma olin aga kaval ja jätsin õhtul akna lahti, et päeval aknast välja ronida. Mul oli üks imeline tädi, kelle juurde ma päeval põgenesin ja kellega sain hoopis teistsuguseid jutte rääkida, ja ma ei jäänud oma vanematele vahele,” meenutas Tiina. “Ühe korra on isa mind karistanud, ja see oli päris kole.”
“Ema oli mul hästi karm ja rääkis lühikeste lausetega ning põhiliselt tööülesannetest, mis pidid olema täidetud, aga mida ma ei suutnud alati täita. Isa oli leplikum, tegi natuke rohkem pai ja hoolis rohkem mu käekäigust. Isa lahkumist elan ma siiamaani üle,” tõdes Tiina.
Vanavanemate juures käis lõputu töörügamine
Töörügamist mäletab Kadri ka oma lapsepõlvest. “Vanaema juures oli kogu aeg üks suur töötegemine. Lõputu marjade korjamine, igal suvel toodi vanad moosid keldrist üles, et uutele moosidele ruumi teha. Mäletan, et üks kord ema ütles meile õega, et tikripõõsa peate tühjaks korjama, enne te tuppa ei saa,” sõnas Kadri.
Käitumismustrid kanduvad edasi põlvest põlve ja Kadri sõnul jätab nüüd ema Tiina neile kirjakesi tööülesannetega, mis vajavad tegemist. “Siiamaani jätab,” lisas Kadri. “Kui ma olen suvel või jõulude ajal kodus.”
Tiina tõi välja, et andeks andmine ja andeks palumine on rollid, mis tal on täitmata. “Ma ei ole osanud seda öelda,” tõdes Tiina. “Mul jäid paljud asjad oma vanematega rääkimata ja korda tegemata. See teema saadab mind aeg-ajalt siiani.”
Väiksena ei osanud laulda
Kadri meenutas oma lapsepõlvest, kuidas ta jäeti õega kahekesi koju ja keerati uks ka lukku, kui ema ja isa läksid kord kuus kohvik-klubisse. “Õde oli siis seitsmene ja mina nelja-aastane, ma alati vihkasin seda, kui nad sinna minema hakkasid.”
“Õde on minu parimaid sõpru, kuigi me oleme kakelnud ka nii, et ukseklaas purunes. Koduigatsus närib mind juba pikalt,” ütles Kadri.
“Olin koolis päris aktiivne, käisin näiteringis, luulekonkursil, olin ka autahvlil. Mäletan, et kui ma sain koolis kahe, hakkasin nutma, kuigi vanemad ei pannud mulle mingit pinget peale, ise tundsin, et kõik peab hästi välja tulema,” ütles Kadri.
Kogu elu on Kadri tahtnud muusikaga tegeleda. “Huvitav fakt on aga see, et ma ei osanud laulda, kui ma olin väike, ma laulsin mööda. Õpetaja Ingrid Orgulas viitsis minuga tegeleda ja ma usun siiamaani, ma annan Amsterdamis ka laulutunde, et kui inimene laulab täiesti mööda, aga tal on suur tahe õppida, siis see on võimalik.”
Kadrile meeldis algul popmuusika rohkem, aga kuna ta täiesti juhuslikult sattus laulutundi õpetaja Aino Kõivu juurde, kes õpetas klassikalist laulu, siis tuli suur armastus just klassikalise muusika vastu. “Varakult sain juba aru, et ma ei ole lauljana kõikide jaoks tassike teed, mulle meeldis otsida sisu igas lauses, ma ei osanud väljapoole showd teha, ei oska siiamaani.”
Olulised lood on jäänud perekonnas rääkimata
“Mina hakkan alles nüüd aru saama, kui oluline on asjadest rääkimine, olukordade arutamine,” tõi Tiina välja. “See on olnud minu südamevalu, minu suur viga, ma ei oska ennast õigesti väljendada, ma ütlen kolm lauset, ja sellest saadakse hoopis teistmoodi aru. Mul on enda jaoks olulised lood lahti rääkimata. Iseendale olen ma piisavalt valetanud elus.”
Käitumismustrid kanduvad edasi põlvest põlve ja nii on ka Tiina palju arutlenud, miks tema käitub nii nagu omal ajal käitusid tema vanemad. “Ikka ja jälle lähen tagasi käsumeetodi juurde. Mu hääles on need ehmatavad toonid sees, miks ma tegin seda nii nagu minuga tehti. Ma ju olen tahtnud oma elu teisiti elada, aga hakkan samu vigu tegema. Ma ei ole julgenud sellest oma perekonnas kõva häälega rääkida. Käsukirjad laua peal ei ole väga huumorimeelne,” ütles Tiina.
“Usk, lootus ja armastus on need, mis meenuvad, kui ma oma vanemate peale mõtlen. Mu vanemad usaldasid mind ja õde väga palju. Alati on mul see tunne kuklas, et kui asjad lähevad tõesti väga halvasti, ma tean, et mul on koht ja kodu, kuhu ma saan alati minna koos oma elukaaslase ja lastega,” tõde Kadri.