23 protsenti vastajatest leiab, et Eesti praegune poliitika Iisraeli ja Palestiina konflikti suhtes on liiga Iisraeli-meelne ning seitse protsenti, et liiga Palestiina-meelne, selgus riigikantselei tellitud uuringust.
14 protsendi arvates on Eesti poliitika õiges tasakaalus. Kõige rohkem, 56 protsenti on aga vastajate seas neid, kes ei oska oma seisukohta avaldada.
Turu-uuringute AS viis riigikantselei tellimusel küsitluse läbi vahemikus 17.–21. september ning sellele vastas 1265 inimest vanuses 15+. Küsitlus viidi läbi veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil ja sellega saab lähemalt tutvuda siin.
Võrreldes kevadel (2.–13. aprill, 1010 vastajat) tehtud uuringuga on mõnevõrra vähenenud nende vastajate hulk (19 protsendilt 14-le), kes peavad Eesti praegust poliitikat tasakaalus olevaks ja kasvanud nende hulk (19 protsendilt 23-le), kes peavad seda liiga Iisraeli-meelseks.
Värskes küsitluses pidas Eesti poliitikat liiga Iisraeli-meelseks keskmisest rohkem vastajaid, kes olid noorimas vastajarühmas. Nii leidis 29 protsenti vastajatest vanuses 15–24 aastat. Sel seisukohal oli keskmisest vähem (20 protsenti) vastajatest vanuserühmas 50–64 aastat.
Eestlastest vastajatest pidas Eesti poliitikat liiga Iisraeli-meelseks 20 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 27 protsenti. Eestlastest vastajate seas oli samas rohkem neid, kes pidas Eesti poliitikat tasakaalukaks (16 protsenti), samas kui muust rahvusest vastajate seas oli neid vaid üheksa protsenti.
Vastajatelt uuriti ka, milline on nende arvates kõige olulisem kaalutlus, millest Eesti peaks oma Iisraeli ja Palestiina konflikti puudutavate seisukohtade kujundamisel lähtuma?
20 protsenti leidis, et Eesti peaks kuuluma oma seisukohtadega Euroopa Liidu enamuse hulka. 16 protsendi arvates peaks Eesti kuuluma ÜRO enamuse hulka.
12 protsendi arvates peaks Eesti lähtuma liitlassuhetest hoidmisest ja tugevdamisest USA-ga. Neli protsenti pidas oluliseks liitlassuhete hoidmist ja tugevdamist Iisraeliga. Kaks protsenti aga lähtuks liitlassuhetest hoidmisest ja tugevdamisest Palestiina omavalitsuse ja Araabia riikidega.
Kõige rohkem (38 protsenti) oli aga neid, kes ei osanud oma arvamust öelda.
Küsimusele, kuidas peaks Eesti ennast positsioneerima Palestiina tunnustamise küsimuses, oli vastajate seas samuti enim (42 protsenti) neid, kes ei osanud oma arvamust avaldada.
19 protsenti leidis, et Eesti peaks tunnustama Palestiina riiki, kui on võimalik saavutada kahe riigi lahendus, millega on nõus ka Iisrael.
18 protsenti leidis, et Eesti peaks tunnustama Palestiina riiki, kui seda teeb Euroopa Liidu riikide enamus.
12 protsenti leidis, et Eesti peaks tunnustama Palestiina riiki tingimusteta. Uuring toob välja, et vanuserühmadest oli suurim toetus sellele seisukohale nooremate, 15-24-aastaste seas (20 protsenti) ja väikseim eakamas, üle 75-aasdtaste seas (neli protsenti).
Kaks protsenti arvas, et Eesti peaks tunnustama Palestiina riiki, kui seda toetab USA.
Seitse protsenti oli seisukohal, et Eesti ei peaks tunnustama Palestiina riiki.