13. märtsil kell 10.35, lainete keskel, tegi noor mereväeohvitser oma jooksuringi laeva tekil, kus ta töötab. Oma tulemuste salvestamiseks – veidi üle 7 kilomeetri läbitud 35 minutiga – kasutas ta randmel olevat nutikella. Ja nagu paljud jooksjad, kasutab ta spordirakendust Strava, mille eesmärk on oma sporditegevuste jagamine sõpradega. Nutikellaga kogutud andmed liikusid otse rakendusse.

Mehe Strava profiil on aga avalik: igaüks saab seda vaadata. Noormees jagas seega peaaegu otseülekandes lennukikandja Charles-de-Gaulle’i ja selle eskordi täpse asukoha Vahemerel, Küprose loodeosas ja umbes saja kilomeetri kaugusel Türgi rannikust, leidis Le Monde.

Samas kinnitas Le Monde, et Prantsuse lennukikandjate kohalolek selles piirkonnas, mis koosneb lisaks lennukikandjale vähemalt kolmest fregatist ja ühest tankimislaevast, ei ole saladus. 3. märtsil teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron ise, et on andnud korralduse selle lähetamiseks. Macron lisas, et laev täidab vaid kaitsefunktsiooni.

Strava andmete kohaselt oli sama isik veebruari lõpus jooksnud ka Kopenhaagenis, ületades silla Malmöst, kus laev Charles de Gaulle tol hetkel ankrus oli.

Prantsuse relvajõud teatasid, et kui teade osutub tõeks, võetakse asjakohased meetmed, kuna mereväelastele tuletatakse regulaarselt meelde selliste rakenduste kasutamisega seotud turvariskide ohtu. „Kui teatatud juhtum leiab kinnitust, ei vasta see kehtivatele juhistele,“ märgiti avalduses.

See pole esimene kord, kui rakenduse kasutamine tundlikke andmeid paljastanud on.

Le Monde on varem kirjutanud, et Macroni ihukaitsjate jagatud jooksuringid on mitmel korral ohustanud tema turvalisust, samas kui tollast USA presidenti Joe Bidenit saatnud salateenistuse agendid jagasid 2024. aastal rakenduses samuti oma asukohta.

Sama aasta sarnases raportis öeldi, et rakendus näitas Venemaa presidendi Vladimir Putini ihukaitsjaid luksuslikes hoonetes, mille omandit Kreml eitab.

Rakenduse teine funktsioon, nn soojuskaart, on varem sattunud tule alla, kuna see jagas sõjaväelaste treeningmarsruutide asukohti baasides üle kogu maailma. 2018. aastal teatas Ameerika Ühendriikide sõjavägi, et uurib kaarti pärast turvalisusega seotud murede tõstatamist.

Mõni aasta hiljem väitis desinformatsiooni jälgimise organisatsioon, et rakendus võimaldas kahtlastel isikutel tuvastada ja jälgida Iisraeli salajastes baasides töötavat julgeolekupersonali, kirjutas Euronews.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (8)