Hormuzi väin on üks olulisemaid globaalseid kaubateid, mille kaudu liigub märkimisväärne osa maailma nafta– ja väetisetranspordist. Kui sealne liiklus häirub, kandub mõju edasi mitmesse sektorisse – sealhulgas põllumajandusse, kirjutab Iltalehti.
Ekspertide sõnul on väetiste hinnad juba tõusuteel ning see võib omakorda suurendada toidutootmise kulusid. Kuna väetised on põllumajanduses hädavajalikud, võib nende kallinemine mõjutada praktiliselt kõiki toidugruppe.
Soome põllumajandustootjate liidu MTK analüütik Max Schulman märkis, et hinnasurve ei pruugi kohe poelettidel nähtav olla, kuid järgmiste saagikoristuste ajal võib mõju juba selgelt avalduda.
Tema sõnul võivad hinnad tõusta nii teravilja, piima kui ka liha puhul. Imporditud toodetest võib kallineda näiteks kohv.
Praegu ei ole toidupoodides hinnatõusu veel märgata. Osaliselt on see tingitud sellest, et kevadkülviks vajalikud väetised on juba suures osas olemas.
Samas võivad tootjad ettevaatavalt hindu tõsta, kui nad prognoosivad sisendkulude kasvu. Lõplik mõju sõltub sellest, kas põllumehed suudavad kõrgemad kulud edasi kanda kokkuostjatele ja kas jaekaubandus omakorda tõstab hindu tarbijatele.
Hinnanguliselt liigub umbes veerand maailma väetistest läbi Hormuzi väina kitsaskoha. Kui tarneahelad pikemalt katkestatakse, võib turu normaliseerumine võtta kuid.
Kuigi näiteks Soomes toodetakse suur osa väetistest kohapeal, sõltub tootmine siiski olulisel määral imporditavatest toorainetest. Varem mängis selles rolli ka Venemaa, kuid sõja tõttu on see kaubavoog sisuliselt katkenud.
Osaliselt kasutatakse Venemaalt pärit toorainet siiski edasi – näiteks ammoniaaki, mis ei kuulu sanktsioonide alla.
Samal ajal võivad Euroopa Liidu regulatsioonid ja tollipoliitika raskendada väetiste importi võrreldes näiteks USA-ga, kus piiranguid on leevendatud, et tagada põllumeestele taskukohasemad sisendid.
Viitega hinnatõus
Ekspertide hinnangul tulekski Euroopa tasandil kriisiolukordadeks paremini valmistuda, näiteks vaadates üle tollid ja regulatsioonid, mis võivad tarneid piirata.
Suured jaeketid ei ole seni täheldanud ei märkimisväärset hinnatõusu ega ka kaupade kättesaadavuse probleeme. Samas rõhutatakse, et olukord võib kiiresti muutuda ning prognoosimine on keeruline.
Seega võib hinnasurve jõuda tarbijani viitega. Esmalt tootmiskulude kaudu ning alles seejärel lõpphindades.
Kui väetiste hinnad jäävad kõrgeks ja energia kallineb, võib see mõjutada praktiliselt kogu toidusektorit. Eriti tundlikud on hinnatõusule tooted, mille tootmine sõltub intensiivsest väetiste kasutamisest.
Lisaks võib mõju olla globaalne, sest maailmaturu hinnad kanduvad kiiresti üle ka väiksematele turgudele, sealhulgas Põhjamaadesse ja Baltikumi.
Kuigi lühiajaliselt suuri hinnahüppeid ei pruugi tulla, viitavad mitmed tegurid sellele, et toiduhindadele avaldub lähikuudel kasvav surve.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (10)