Jah, vahest on osa neist katsetest tõesti vaid “enesetapukatsed”, mis tehtud tähelepanu saamiseks või psühhiaatriaosakonda jõudmiseks. Samas viitab tablettide neelamine või eneselõikumine sellele, et noorel on mure(d), mida ta ise ei oska või ei suuda lahendada.
Vastutust ei saa siin panna ainult noorele endale ja tema perele. Mängivad ju teismelise elus olulist rolli ka kool, sõpruskond, sotsiaalmeedia ning üsna paljudel ka see, milline on vaimse tervise teenuste kättesaadavus. Kui teismeline tunneb, et keegi teda ei toeta, jääbki ta oma murega üksi.
Noorte muresid on vaja aegsasti märgata, noori päriselt kuulata ja toetada. Vahel võib piisata sellest, et keegi päriselt küsib, kuidas läheb – ja ka päriselt kuulab.
Kui me, täiskasvanud, ei õpi õigel ajal märkama ja kuulama, võib abi noorele inimesele hiljaks jääda.