Soome OP Panga vanemökonomisti Joona Widgreni sõnul oli 17 aasta taguse otsuse üks põhjustest soov tagada sotsiaalne õiglus. Eestis aga takistavad Soomelt eeskuju võtmist mitmesugused hirmud. Need on seotud riigi rahakoti õhenemisega ja murega, et isegi kui käibemaksu toidule langetatakse, tõstaks jaekaubandusketid lihtsalt juurdehindlust ja tarbijani see hüve ei jõuakski.
Huvitaval kombel arutati Soomes eelmisel aastal hoopis ühtse taseme taastamist – paljud majandusteadlased on ka praegu selle poolt. Kuigi Widgren tõdeb, et tõepoolest pole tegu riigieelarvet toetava meetmega, on see tark otsus just poliitilises mõttes. „Hea eesmärk on see, et ka madalama sissetulekuga peredel oleks piisavalt raha toidu ostmiseks,“ selgitab Widgren.
Nimelt kulutavad madalama sissetulekuga leibkonnad toidule proportsionaalselt suurema osa oma sissetulekust. Seega on toidu käibemaksu langetamine neile suhteliselt väärtuslikum ja tooks sellistele peredele rohkem kasu. See on lisaks erinevatele toetusmeetmedele üks võimalus, kuidas abivajajaid toetada – toit ei peaks olema luksuskaup. Kui inimesed saavad lubada endale regulaarsemalt ja rohkem toitu, mõjutab see positiivselt ka tootjaid, põllumehi ja jaemüüjaid.
Eestis valutatakse pead ka selle üle, mis saab siis, kui käibemaksu toidule langetatakse, kuid jaemüüjad kasutavad seda ära juurdehindluse suurendamiseks. Sel juhul poe hindadesse maksulangetus ei jõuaks. Widgren selgitab, et uuringute põhjal kandub maksulangetus hindadesse tavaliselt umbes viiekümne kuni 100% ulatuses. „See sõltub suuresti turul olevast konkurentsist – kui poodide vahel on tugev konkurents, kandub maksulangetus suurema tõenäosusega tarbijahindadesse.“
Widgreni sõnul ei ole konkurents Soomes traditsiooniliselt väga tihe. Samuti ei kehtestatud mingeid regulatsioone ega seadusi, et seda ära hoida. „Huvitaval kombel kandus Soomes siiski maksulangetus peaaegu täielikult hindadesse,“ ütleb Widgren. Riski, et jaemüüjad võtaksid kogu kasu endale vähendab Widgreni sõnul ka see, et kartellid ja hinnakokkulepped on peaaegu kõikjal keelatud.
Kui konkurents turul toimiv ja maksulangetus jõuab hindadesse, töötab selline maksupoliitika Widgreni sõnul hästi. Samas paneb ta südamele, et riigieelarve seisukohalt tuleb sel juhul tagada kaotatud maksutulu kompenseerimine mujal. „Soome on seda osaliselt lahendanud, tõstes hiljuti oma standardset käibemaksumäära, langetades samal ajal pisut veelgi toiduainete madalamat määra,“ toob Widgren näite.
Soome üldine maksumäär on praegu 25,5%. 13,5%-line maksumäär kehtib aga toitudele nii toidupoes kui ka restoranides kui ka teistele toitlustusteenuste pakkujatele. Eestis kehtib kõikidele kaupadele sama maksumäär: 24%.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (59)