Elektri hinda on viimase nädala jooksul kergitanud pigem Leedu ja Rootsi vahelise merekaabli hooldus ja vähene tuul; üleminek veerandtunnisele kauplemistsüklile elektribörsil pole hinnale olulist mõju avaldanud, ütlesid ERR-iga rääkinud asjatundjad.
Teisipäeva hommikul ja õhtul hüppas elektri hind elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 800 euroni ja üle selle, lõunanaabrite juures aga lausa üle 1100 euro.
Viimase nädala jooksul on olnud sarnaseid, küll mitte nii suuri, hinnahüppeid. Eelmisel reedel tõusis elektri hind alla 50-euroselt tasemelt esialgu 200 euroni, siis 300 ning lõpuks 490 euroni megavatt-tunnist. Veerandtunnise režiimi esimesel päeval ehk eelmisel kolmapäeval käis elektri hind kõigepealt 200 euro lähedal, tõusis veerandtunniks 379 ning 418 euroni ning hakkas pika sammuga taas langema.
Küsimusi on tekitanud, kas hinnatõusu taga on eelmisel nädalal toimunud üleminek tunniajaselt kauplemisintervallilt veerand tunnile, sest päevane keskmine elektri börsihind on, kui välja jätta nädalavahetus, viimasel nädalal olnud veidi kõrgem kui enne veerandtunnisele kauplemiskorrale üleminekut.
Elektrimüüjate sõnul pole hinnatõusu ja -hüpete taga aga veerandtunnise kauplemistsükli algus. Näiteks on selle nädala kõrgem elektrihind tingitud sellest, et üks oluline kaabel meie piirkonnas on hoolduses, ütles ERR-ile Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu.
“Käesolev nädal saab olema tavapärasest kindlasti kõrgemate hinnatasemetega ja hinnatippudega, kuna Leedu ja Rootsi vaheline 700-megavatise võimsusega merekaabel Nordbalt on plaanilises hoolduses,” lausus ta. Kaabli hooldus kestab kuni 12. oktoobri õhtuni.
Sama ütles ka Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov, kelle sõnul on lisaks hinda kergitanud tuulevaikne hind.
“Seetõttu on suur osa tavapärasest elektrivõimsusest Baltimaades puudu. Hindade suurt kõikumist mõjutab tuule- ja päikesetoodangu muutlikkus ning toodangu raske prognoositavus,” lausus Kasparov, kelle sõnul on kõrged hinnatipud tõenäoliselt tekkinud tarbimise piiramisest.
Nõu sõnul on oodata, et järgmisel nädalal elektri hind börsil langeb. “Järgmisest nädalast on siiski oodata teatavat rahunemist seoses Nordbalt kaabli hoolduse lõppemisega. Küll aga vastu talve ja talvel võivad nii külmad ilmad kui tuulevaikus taolisi hinnahüppeid tuua, nii nagu ka vanasti,” lausus ta.
Elering: manipulatsioonile viiteid pole
Üksikute veerandtundide hinnahüpete taga on tõenäoliselt nõudluse ja pakkumise tasakaal Eesti ja regiooni elektriturul, ütles ERR-ile Eesti süsteemihalduri Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp, kelle sõnul pole üleminek olulist hinnamuutust põhjustanud.
“Oluline on, et tunni keskmisena on veerandtundide hinnad sarnased sellega, millised need oleksid olnud ilma 15 minuti üleminekuta,” märkis ta.
Praegu pole aga mingeid märke, et keegi prooviks turgu manipuleerida, ütles Sapp.
“Nord Pool, Elering ja konkurentsiamet hoiavad turul toimuval pidevalt silma peal ning reageerivad vajadusel vastavalt turureeglitele. Täna ei ole viiteid turumanipulatsioonist,” lausus ta.
Turg kohaneb uue režiimiga
Veerandtunnisele kauplemistsüklile üleminek on hinnale avaldanud väikest mõju ning seegi on ajutine, ütles Kasparov.
“Kuna 15-minutilise tsükliga kauplemine on toimunud vaid ligi nädala aega, siis on ka turuosalised veel võrdlemisi uues ja harjumatus olukorras. Ka see võib ajutiselt hinnavolatiilsusele mõju avaldada,” nentis ta.
Nõu sõnul ei hakka lühem kauplemistsükkel elektri hinda määrama ning ei pea kartma, et see avaks võimaluse turumanipulatsiooniks.
“Ei, täna nii ei saa väita ja hinnatippude taga ei ole otseselt 15 minutile üleminek. Küll võivad aeg-ajalt 15 minuti hinnad kerkida kõrgemaks, kui minevikus olid terve 60 minuti hinnad, aga siin tulebki mõista, et varasem 60 minuti hind olid oma olemuselt nelja 15 minuti hinna keskmine, mis ongi alati madalam kui kõrgeim 15 minuti hind tunni sees,” lausus Nõu.
Elering on öelnud, et 15-minutiline kauplemisperiood võimaldab elektrisüsteemi paremini tasakaalus hoida ning soodustab taastuvenergia osakaalu tõstmist energiasüsteemis. Seni toimus elektrisüsteemi tasakaalustamine ühetunnise täpsusega, kuid elektri tarbimine ja tootmine võivad tunni sees märgatavalt kõikuda. Näiteks võib päikese intensiivsus pilvede mõjul tunni jooksul oluliselt muutuda.