Venemaa majanduse vaates on Iraani sõja kõige otsesem mõju seotud energiaturgudega. Lähis-Ida ebastabiilsus on kergitanud nafta hinda ning loonud olukorra, kus Venemaa, kui maailma üks suurimaid fossiilkütuste eksportijaid, saab ootamatult lisatulu.
Vene majandusleht Vedomosti tõi välja, et kõrged energiahinnad parandavad Venemaa eksporditulu ja aitavad tasakaalustada riigieelarvet. Sama joont toetavad ka lääne analüüsid: hinnanguliselt teenis Venemaa vaid mõne sõjanädalaga miljardeid eurosid täiendavat fossiilkütuste tulu.
See on oluline, sest Venemaa 2026. aasta eelarve oli koostatud märksa konservatiivsema naftahinna ootusega. Iraani sõja tõttu kallinenud nafta vähendab survet riigirahandusele ja annab Kremlile ajutise manööverdamisruumi.
Siiski ei jõua kõrgem hind Venemaa kassasse täies mahus. Regionaalne majandusmeedia BFM toob välja, et sõjaline eskalatsioon Lähis-Idas on suurendanud logistikariske: tankerite liikumine, kindlustus ja kaubateed on muutunud ebakindlamaks.
Venemaa puhul lisandub siia sanktsioonide mõju. Suur osa ekspordist toimub nn varilaevastiku kaudu, mis töötab juba praegu oma võimete piiril. Kui transpordikulud kasvavad ja marsruudid muutuvad keerulisemaks, tähendab see, et osa hinnatõusust kulub lihtsalt logistikale. Seega sõltub Venemaa lisatulu mitte ainult energiakandjate hinnast, vaid ka sellest, kui stabiilselt suudab ta oma eksporti realiseerida.
Väetiste hinnatõus: ühtlasi õnn ja õnnetus
Vedomosti andmetel on Hormuzi väina häired tõstnud järsult väetiste hindu, sealhulgas Vene karbamiidi ekspordihinda ligi 40 protsenti. Tegemist on Venemaa väetisetootjatele väga hea uudisega, kuid samal ajal tähendab see, et väetis muutub kallimaks ka Venemaa siseturul, kuna tootjad eelistavad eksporti. Kõrge väetisehind kandub siseturul lõpuks edasi toiduhindadesse, mis enesestmõistetavalt kallinevad. Teisisõnu võib sama kriis, mis toob riigile ühtepidi rohkem naftaraha, suurendada Venemaal ka inflatsioonisurvet.