Möödunud ööpäevaga kaotasid eestimaalased kelmidele üle 210 000 euro. «Need summad on kolossaalsed,» nentis Haugas.
Kelmid on ühe ohvri sihikule võtnud ka suurema missioonina: esmalt reklaamitakse end Elektrilevina ja tahetakse arvestit vahetada, seejärel helistatakse samale ohvrile kelmide eest hoiatava väidetava pangatöötajana ning kolmandal korral mängitakse juba politseiametnikku. Igal korral küsitakse inimeselt tema andmeid, mida asutused muidu ei küsiks.
Kelmide eesmärk on Haugase sõnul inimene paanikasse ajada. Ühe õnnetuma näitena tõi ta välja eaka ohvri, kes oli kelmidele maksnud suure summa tütretütre jaoks, kuid hiljem meenus talle, et tütretütart tal tegelikult ju polegi.
Paraku on kelmide võrgustikega liitunud ka Eesti inimesi, kuid juhtivatel kohtadel nad ei tööta. «Eks minnakse sinna lihtsalt raha saama. Neile lubatakse häid summasid, olenevalt konkreetsest kõnekeskusest. Me ei räägi ühest kõnekeskusest, vaid kümnetest ja erinevates riikides.»
Haugase sõnul on kelmide kõnekeskused vaid üks osa skeemist, sest kasusaajad on järgmistes riikides. «Eestis ka meie enda inimesed käivad rahakullereid mängimas. Kas nad esinevad pangatöötaja või politseiniku või kellegi kolmandana,» lisas ta.
Haugas tuletas meelde, et ei politsei, finantsinspektsioon, pank ega ükski riigiasutus ei palu inimestel arvutisse salvestada programme ega suhtle nendega sõnumirakendustes, olgu logod või jutt ükskõik kui usaldusväärne.
«Soovitan kahtluse korral kõne katkestada ning seejärel otsida internetist õige number ja üle küsida,» rääkis ta.
Pikemalt kelmide tööst ja politsei võitlusest nende vastu kuula juba Kukust!